24/07/2026
🗳️ Kas 16-aastaselt hääletamine on risk või võimalus noorte ja Eesti tuleviku jaoks?
Poliitiline usaldamatus ja populism ei ole pelgalt kergeusklikkuse küsimus, vaid sageli hoopis süsteemse võõrandumise ja kodanikuhariduse puudumise sümptom. Kaugus institutsioonidest teeb lihtsatele lahendustele vastuvõtlikuks igas vanuses inimesed.
Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudeng Eliise Lepp analüüsib oma arvamusloos valimisea langetamise rolli Eesti poliitilises kultuuris:
👉 Aeg murda Nõukogude pärandit: Vabas Eestis kasvanud noortel on potentsiaali muuta meie poliitkultuuri tulevikku vaatavamaks.
👉 Tulevik kuulub noortele: Vananevas ühiskonnas on oht demograafilise ebakõla tekkeks, kus pikemaajalisi otsuseid teevad need, kes tagajärgi enam kandma ei pea.
👉 Õpetus Austriast: Kui seal valimisiga 16 eluaastale langetati, tõusis noorte huvi poliitika vastu hüppeliselt ning nende valikud olid sama kaalutletud kui täiskasvanutel.
Noorte kaasamine koos tugeva kodanikuharidusega ei ole risk, vaid pikaajaline investeering ühiskonna sidususse! 🇪🇪
Loe pikemalt arvamusloost! 👇
Luues keskkonna, mis pakub noortele nii võimalusi kui ka oskusi poliitilisel maastikul orienteerumiseks, suurendame noortes huvi ühiskondlike teemade vastu, mis omakorda tõstab ka tõenäosust, et noorte jaoks olulised teemad saavad ühiskonnas rohkem tähelepanu, kirjutab Eliise Lepp.