TLÜ LTI Ökoloogia keskus

03/06/2026

Integreeritud loodusteaduste eriala geo-suuna tudengid on kevadise Lapimaa ekspeditsiooni esimese poole koha video valmis saanud.

Head vaatamist!

21/05/2026

Käimas on Tallinna Ülikooli integreeritud loodusteadeaduste eriala geo-suuna tudengite traditsiooniline väliekspeditsioon!

Kui eelmisel korral viis tee Islandile, siis sellel korral külastatakse Lapimaad, Lapimaa Ülikooli ja Ari Laakso kutsel.

Päev algas Helsinki Ülikooli Kilpisjärvi Bioloogiajaama juhataja Hannu Auto loenguga. Edasi siirdusime Lullefjelle õpperajal, seejärel väike kosutuspaus Skibotnis, millele järgnes ronimine Sanna mäele. Tugevaimad jõudsid peaaegu tippu. Südaöösel tähistame täna piirkonnas algavat polaarpäeva algust tudengite ettekandega saamide kultuurist ja elu-olust.

Kogu selle toreduse ilmestamiseks vaata tänasel päeval autoaknast avanenud vaateid kokku võtvat videot ja pilte sõitude vahele kogetust.

Kui tahad ka sama ägedatesse kohtadesse sattud, siis tule meile õppima! Järgmise aasta plaanid on juba paika saamas. ;-)

16/05/2026

Homme varahommikul alustavad Ökoloogia keskuse õppejõud Jaanus Terasmaa, Tiit Vaasma, Egert Vandel, Katre Luik ja integreeritud loodusteaduste geograafia suuna tudengid oma 10-päevast geograafia praktikareisi Lapimaale. Kui eelmisel aastal viis praktika meid Islandile, siis tänavu ootavad ees Põhja-Soome tundramaastikud, arktiline loodus ning uued teaduslikud kogemused.

Reisi jooksul läbime kahe minibussiga ligikaudu 3500 kilomeetrit. Lapimaal võtab meid vastu Lapimaa Ülikool ning suurem osa praktikast toimub Kilpisjärvi teadusjaamas.

Praktikareisi rahastab Erasmus+.

Allolevad pildid ilmestavad organiseerimisprotsessi :)

10/05/2026

Ökoloogia keskuse rannikuteadlaste Järve uuring, mis ilmus tänavu jaanuaris ajakirjas Estonian Journal of Earth Sciences, on pälvinud laiemat tähelepanu. 4. mail avaldas Postimees selle põhjal loo pealkirjaga: "Saaremaa Järve liivajärsak on kui ajaraamat – seal on kirjas ajalugu ja ennustus tulevikku".

📰 Loe Postimehe artiklit: https://teadus.postimees.ee/8464366/saaremaa-jarve-liivajarsak-on-kui-ajaraamat-seal-on-kirjas-ajalugu-ja-ennustus-tulevikku
📚 Tutvu ka originaaluuringuga: https://doi.org/10.3176/earth.2026.03

08/05/2026

Meie Mait räägib teile nüüd linna soojussaarte headest ja halbadest külgedest:

Linnas on iga puu, põõsas ja murulapp linnas on hindamatu väärtusega. Kuidas need suviste kuumalainete ajal sõna otseses mõttes elusid võivad päästa ja miks on linnad kuumemad kui muu maailm, räägib Tallinna Ülikooli külalisteadur Mait Sepp.

06/05/2026

Sel nädalal osaleb Ökoloogia keskuse ranniku-uurijate rühm (Ülo Suursaar, Martin Mäll ja Katre Luik) Viinis toimuval Euroopa Geoteaduste konverentsil (EGU 2026) 🌍
👉 https://www.egu26.eu/

Tegu on ühe suurima geoteaduste konverentsiga Euroopas, mis toob igal aastal Viini kokku ligi 20 000 teadlast üle ilma.

Meie teadlased esinevad konverentsil nelja ettekandega, mis käsitlevad Läänemere rannikuprotsesse, merelainetust ning kliimamuutuste mõju:

🔹 Forecasting and Hindcasting Coastal Scarp Dynamics Using Forcing Composites and Machine-Learning Models in Saaremaa, Estonia
https://doi.org/10.5194/egusphere-egu26-2558

🔹 Effects on the transition zone of retreating seasonal sea ice in the Baltic Sea
https://doi.org/10.5194/egusphere-egu26-2520

🔹 How do simple wave models perform compared with sophisticated models and measurements in the Gulf of Riga, eastern Baltic Sea?
https://doi.org/10.5194/egusphere-egu26-13505

🔹 Dynamical downscaling of extreme extratropical cyclones for storm surge analysis in the eastern Baltic Sea under future climate scenarios
https://doi.org/10.5194/egusphere-egu26-15398

06/05/2026

Sellel reedel, 8. mail kell 10:00 kõneleb Ökoloogia keskuse seminaris (ruumis M-523) Pamela Abreldaal (Ökoloogia keskus, doktorant) teemal: "Põhjavee redoksringed Maa kriitilises vööndis”.

Seminari tutvustus:
"Seminaris annan ülevaate oma doktoritöö raamistikust ja senistest tegevustest. Doktoritöö lähtub Maa kriitilise vööndi kontseptsioonist (Earth’s Critical Zone, ECZ) ning keskendub põhjavees toimuvate redoksprotsesside iseloomustamisele ja kontseptualiseerimisele. Töö keskmes on redoksprotsessidega seotud keemiliste elementide ja ühendite muundumine Eesti põhjaveesüsteemides, samuti redoksprotsesse vahendavate mikroorganismide koosseis ja mitmekesisus. Ettekandes tutvustan seniseid tegevusi ja edasisi plaane põhjavee mikroorganismide koosseisu kaardistamisel. Lisaks annan ülevaate oma tööprotsessist Eesti looduse infosüsteemist (EELIS) ja keskkonnaseire infosüsteemist (KESE) pärinevate põhjavee seire- ja analüüsiandmete koondamisel, sidumisel ja korrastamisel ühtseks suurandmestikuks, mis loob aluse põhjavee redoksprotsesside iseloomustamiseks laiemal ruumilisel skaalal."
"
Sellel korral ettekandest ülekannet ei tehta ja ettekannet ei salvestata.
Tule kohapeale kuulama!
Antud seminar on ka selle kevade viimane Ökoloogia keskuse seminar.

22/04/2026

Sellel reedel, 24.aprillil, kell 10:00 kõneleb Ökoloogia keskuse seminaris (ruumis M-523) Oliver Koit (Ökoloogia keskus) teemal: "Projekti LIFE-SIP AdaptEST tööpakett WP3”.

Seminari tutvustus:
"Projekti LIFE-SIP AdaptEST tööpaketi WP3 „Kliimamuutustest mõjutatud veekogude kaardistamine ja meetmete väljatöötamine“ eesmärk on tagada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund muutuvas kliimas. Projekti raames kaardistatakse näiteks kliimamuutuste suhtes tundlikud veekogumid, arendatakse välja mudelid ning töötatakse välja meetmed. Seekordsel reedesel seminaril räägin vaevalistest arengutest vooluveekogumite kliimahaavatavuse indeksi väljatöötamisel."

Ökoloogia keskuse seminare on võimalik jälgida otse Facebooki lehel:
https://www.facebook.com/LTIOK

16/04/2026

Kas oled kunagi Harku järve ääres käinud või kuulnud sellest, et järve seisund on väga kehv, sest seal on palju toitaineid, eriti fosforit?

Kust täpselt see fosfor tuleb, on hoolimata ka varem läbi viidud uuringutest endiselt segane. Ökoloogia keskus viib projekti WetEst raames läbi nii järve kui Harku oja põhjaliku seire, et ükskord ometi sellele küsimusel vastus leida. Täna olid välitöödel proove kogumas ja vooluhulki mõõtmas keskuse teadlased Mait Sepp ja Jaanus Terasmaa.

Uuringud jätkuvad veel mõnda aega, aga mõningaid uusi hüpoteese nii fosfori päritolu kui järve seisundi kohta on juba sündimas.

Hoime teid Harku järvega ka edaspidi kursis!

Piltidel väike fotoreportaaž erinevatest Harku oja lõikudest ja sissetulevatest toruotstest.

Veestik.info