TLÜ LTI Ökoloogia keskus

07/10/2026

Sellel reedel, 9. oktoobril kell 10:00 kõneleb videoülekandega Ökoloogia keskuse seminaris (ruumis M-523) Martin Mäll (TLÜ Ökoloogia keskus, külalisteadur) teemal: "Oma töödest ja tegemistest Jaapanis”.

Seminari tutvustus:
Martin tegi doktorantuuri Jaapanis rannikuinseneeria ja -majandamise erialal. Ta on tegelenud Jaapanis akadeemilise töö ja ranniku alaste teemadega ligi 10 aastat. Uurimisteemadeks on olnud valdavalt ekstreemid ja nende mõjud troopikast kuni Põhja-Jäämereni. Suur osa tehtud töödest hõlmab kliimamuutuste mõju rannikutel kui ka rannikuprotsesside mikro- ja makrotasemel uurimine (Jaapanis ühes kõige kauem tegutsenud kõrge eraldusvõimega uurimismuulis, HORS). Juttu tuleb valdavalt erinevatest uurimistöödest nii Jaapanis kui ka kaugemalt ja lähemalt - rannikud, ekstreemid, taifuunid, kliima muutuste mudeledamistest jm.

Ökoloogia keskuse seminare on võimalik jälgida otse Facebooki lehel:
https://www.facebook.com/LTIOK

Ökoloogia keskus on teadus- ja arenduskeskus, kus teadlased tegelevad veega seotud ökosüsteemidega

07/10/2026

Harku järve tervendamise esimene aasta on möödas, ka Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus andis oma panuse.

✍️ Keskkonnaameti veemajanduskava koordinaator Anu Rei kirjutab Haabersti linnaosa lehes, kuidas läks WetEST projekti raames Harku järve tervendamise esimene aasta. Ikka selleks, et ka kohalikud elanikud oleksid kursis, mis järvel toimub ja miks midagi tehakse.

💧 Harku järve vee kvaliteet on aastaid olnud halb. Seepärast alustati sel kevadel järve tervendamiseks biomanipulatsiooniga ehk järve kalastiku kujundamisega. Kokku eemaldati järvest ligikaudu 2,8 tonni kala, peamiselt latikat ja särge. Väiksemas koguses saadi kiiska, mudamaimu, roosärge ja ahvenat. Mõrdadesse sattunud röövkalad lasti vette tagasi, sest neid on järve tasakaalu hoidmiseks vaja.

🐟 Ühe püügisuve põhjal ei saa veel otsustada, kas järve seisund on paranenud. Esimesi muutusi võivad teadlased märgata küll juba lähiaastatel, kuid järve seisundi paranemine on pikaajaline protsess. Biomanipulatsiooni tehakse viis aastat järjest kuni 2030. aastani. Samal ajal jälgitakse selle mõju järvele: seiratakse kalastikku, fütoplanktonit ehk taimset hõljumit, zooplanktonit, toiteaineid ja teisi veekvaliteedi näitajaid.

🧪 Järve tervendamine ei piirdu kalapüügiga. Järgmiste meetmete valimiseks on vaja teada, kui suur osa fosforist jõuab järve valgalalt ja kui palju vabaneb põhjasetetest. Selleks viis Tallinna Ülikool läbi järve vee- ja toitainete bilansi uuringu ning mõõdab igakuiselt Harku oja toiteainete sisaldust. Tallinna linn valmistab ette setteuuringut järve sisekoormuse hindamiseks. Nende andmete põhjal saab otsustada, kas lisaks biomanipulatsioonile on vaja puhastada sissevoolusid, siduda fosforit või rakendada muid võtteid järve seisundi parandamiseks.

Täismahus artikli leiad kommentaariumist WetEST kodulehelt 👇

Foto: WetEST

Haabersti rahvas

06/10/2026

Meie Hannes Tõnisson käis Terevisioonis rääkimas ilmast ja ka sellest, kas nädalavahetusel tasub minna Saaremaale või Lätti. Tema teema hakkab saates 0:33:20

"Terevisioonis" on koos uudised, ilmateade, olulised jutuajamised ja mõnusad külalised. Säravad saatejuhid Katrin Viirpalu, Martha-Beryl Grauberg, Juhan Kilumets ja Margus Saar annavad endast parima, et kõik teie päevad algaksid energiliselt ning hästi.

25/09/2026

Algasid uuringud Nigula järve võimaliku väliskoormuse allikate tuvastamiseks.

Nigula järve ökoloogiline seisund on viimase ligikaudu kümne aasta jooksul märgatavalt halvenenud. Selle üks peamisi põhjusi on toitaine fosfori liiga suur sisaldus järvevees. Kliimaministeerium soovib leida probleemile lahenduse – seetõttu ajamegi sherlockholmeselikult taga fosfori päritolu jälgi.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti „Nigula ja Meelva järve uurimuslik seire mittehea ökoloogilise seisundi põhjuste täpsustamiseks“ juhtpartner on Eesti Maaülikool.

Fotod on teinud Marko Vainu ja Tiit Vaasma

22/09/2026

Ökoloogia keskuse külalisteadur Mait Sepp käis Vilniuses 17.-19. septembrini toimunud üritusel, nimetusega "5. Leedu geograafide kongress ja rahvusvaheline geograafiline konverents." Ürituse teemaks oli "Kerksete linnade ja regioonide arendamine."
Mait esines kongressil ettekandega: "Linnaklimatoloogia Eestis: saavutused ja väljakutsed." Ettekande kaasautoriteks olid Ökoloogia keskuse teadlased Kadri Vilumaa, Hannes Tõnisson ja Katre Luik. Ettekandes tutvustati ka TLÜ poolt rahastatava linnakliima uurimisprojekti KUUMUS eesmärke ja esimesi tulemusi.

Foto on teinud Lukas Bartkus.

11/09/2026

Piero Lionello : Mediterranean Climate Change in the Global Context: Regional Specificities, Emerging Risks and Future Change

09/09/2026

Sellel reedel, 11. septembril kell 10:00 kõneleb Ökoloogia keskuse seminaris (ruumis M-523) Prof. Piero Lionello (University of Salento) teemal: "Mediterranean Climate Change in the Global Context: Regional Specificities, Emerging Risks and Future Change”.

Seminari tutvustus:
"The Mediterranean is widely recognized as a climate-change hotspot, where warming over land exceeds the global mean, particularly in summer, and the combination of rising temperatures and declining precipitation intensifies risks for ecosystems and societies. This seminar will place these regional changes in the context of global climate change, distinguishing the specific features of the Mediterranean response from those shared with other regions.
The discussion will first consider the observed and projected evolution of Mediterranean climate, including enhanced summer warming, the tendency towards reduced mean precipitation, and the resulting increase in aridity. Particular attention will be given to climate extremes—heatwaves, droughts, heavy precipitation and storms—distinguishing changes that are already clearly detectable from those whose trends remain spatially heterogeneous or uncertain. Changes in the Mediterranean Sea, including ocean warming, marine heatwaves and sea-level rise, will also be placed in their global context.
More than a climate-change hotspot, the Mediterranean is a hotspot of climate-related risk. Warming, increasing aridity, extremes and sea-level rise interact with water scarcity, densely populated and highly developed coastal areas, vulnerable ecosystems, socioeconomic inequalities and multiple non-climatic pressures. The resulting risks are often compound and interconnected, affecting water resources, food production, human health, ecosystems and coastal settlements. The seminar will therefore consider not only how the Mediterranean climate is changing, but also why changes of comparable magnitude may produce particularly severe consequences in this region."

BIO:
Piero Lionello is full professor of Oceanography and Atmospheric Science at the University of Salento, Lecce (Italy). He is a climatologist with a focus on the climate of the Mediterranean Region, its past and future evolution, impacts of climate change and extreme events. He is the chairman of the MedCLIVAR (Mediterranean CLImate VARiability) network, has been member of the Scientific Advisory Board of ECMWF (European Center for Medium Range Weather Forecast). He has been a Leading Author of the IPCC WG2-AR6chapters devoted to "Europe" and "The Mediterranean". He has edited three books on the Climate of the Mediterranean Region, several special issues of international scientific journals, and organised many conferences and meetings on related topics.

Ökoloogia keskuse seminare on võimalik jälgida otse Facebooki lehel:
https://www.facebook.com/LTIOK

26/08/2026

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud Kai Künnis-Beres (28.06.1961–16.08.2026).

Kai oli vee mikrobioloog, keskkonnakaitsja ja meie hea kolleeg. Tema doktoritöö oli esimene Tallinna Ülikoolis – toonases Tallinna Pedagoogikaülikoolis – loodusteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöö (PhD ökoloogias). Ta tegeles joogivee kvaliteedi ja Tallinna lahe puhtuse teemadega aga ka keskkonnapoliitikaga.

Avaldame kaastunnet Kai perele ja lähedastele.

Foto Kaist tema PhD promoveerimiselt oktoobris 1999.

25/08/2026

Prantsuse meteoroloogiatudengite praktikasuvi Ökoloogia keskuses: linnakliimast rannikumõõtmisteni

Sel suvel olid Ökoloogia keskuses praktikal kolm Prantsusmaa Riikliku Meteoroloogiakooli (École Nationale de la Météorologie) tudengit Toulouse’ist – Nahel, Matéo ja Alix.

Kümne nädala jooksul osalesid tudengid aktiivselt keskuse välitöödel. Olulise osa praktikast moodustasid KUUMUSE projekti tegevused, mille raames osalesid tudengid meteoroloogilistes mõõtmistes Männi pargis ja Tallinna Ülikooli linnaku ümbruses, aitasid paigaldada meteoandureid ning panustasid linnakliima andmete kogumisse ja analüüsi.

Praktika ei piirdunud aga ainult linnakeskkonnaga. Saaremaal osaleti rannikumõõtmistel ja tutvuti erinevate välitöömeetoditega. Et Eesti loodusega veelgi lähemalt tuttavaks saada, mahtus suvesse ka meeldejääv ööbimisretk Mukri raba vaatetornis.

Praktika lõpus käidi üheskoos külas Keskkonnaagentuuri sünoptikutel. Sünoptik Krepp tutvustas oma igapäevatööd ning saime lähedalt näha, kuidas valmivad ilmaprognoosid. Külastuse tegi eriti põnevaks asjaolu, et samal ajal oli Eestile lähenemas tugev torm, nii saime koos sünoptikutega jälgida tsükloni arengut ja prognoosimist reaalajas.

Nahel, Matéo ja Alix – suur tänu sisuka koostöö, pühendumuse ja meeldiva seltskonna eest! Soovime teile edu edasistes õpingutes ning tulevastes teaduslikes ja erialastes ettevõtmistes.
Merci beaucoup, Nahel, Matéo et Alix!

20/08/2026

Ahvenamaal on lõppemas järjekordne Põhja- ja Baltimaade Hüdroloogide Assotsiatsiooni kogunemine - NHC2026.

Kolm päeva on olnud tihedalt täis arutelusid, ettekandeid ja sotsiaalseid tegevusi. TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituut ja Ökoloogia keskus on nii assotsiatsioonis kui konverentsil hästi esindatud - LIFE WetEST ja LIFE adaptest projektide tulemusi esitasid Pamela Abreldaal, Oliver Koit ja Jaanus Terasmaa.

Kohal oli ka Elve Lode, et anda üle NHFi juhatuse liikme koht Tiit Vaasmale, kes küll kahjuks kohal ei saanud viibida. Jaanus Terasmaa jätkab NHFi juhatuses asendusliikmena.