Eesti Vee-ettevõtete Liit

07/10/2026

💧 Puhas kaevuvesi ei sõltu ainult sellest, mida teeme oma kinnistul.
Kui reovesi ei jõua nõuetekohaselt puhastisse, võib selle mõju ulatuda palju kaugemale ühe majapidamise piiridest – pinnasesse, põhjavette ja lõpuks ka kellegi joogivette.

Tänavused Saue ja Kuressaare joogivee juhtumid on valusalt meenutanud, kui kiiresti võib joogivee ohutus muutuda üldisest veemajanduse küsimusest väga isiklikuks teemaks.

Kliimaministeeriumi asekantsler Kristjan Truu kirjutab Delfis kavandatavast veeseaduse muudatusest, millega soovitakse korrastada reovee kohtkäitlust ja purgimisteenust. Plaanis on luua parem ülevaade septikutest, omapuhastitest, kogumismahutitest ja kuivkäimlatest, ühtlustada reovee äraveo korraldust ning anda kohalikele omavalitsustele selgem roll järelevalves.

Puhas joogivesi ja nõuetekohaselt käideldud reovesi on ühe ja sama veeringe kaks poolt. See, kuidas reoveega ümber käime, on lõpuks ka joogivee kaitse küsimus.

👇 Loe lähemalt Kristjan Truu arvamusloost.

Joogivee ohutus on sel suvel mitu korda pealkirjadesse jõudnud. Näiteks avastati Saue erakaevudes augustis kolibakter, mis puudutas lõpuks ligi 75 majapidamist ning tõi mõnele elanikule kaasa tõsised tervisehädad. Kas selliseid olukordi saaks vältida?

06/10/2026

💧 Kas linnaline veeringe võiks jõuda LEGO maailma? 🧱

Kuidas jõuab vesi meie kraani ja mis saab sellest pärast kasutamist?
LEGO Ideas projekt Urban Water Cycle näitab ligi 5000 LEGO klotsi abil kogu vee teekonda: veeallikast ja veetöötlusest kuni veekasutuse, reovee puhastamise ning vee keskkonda tagasi juhtimiseni.

Ja loomulikult on mudelis olemas ka inimesed, tänu kellele vee- ja kanalisatsiooniteenused ööpäev läbi toimivad – insenerid, laborianalüütikud, operaatorid, hooldusmeeskonnad, lekete tuvastamise spetsialistid ja teised veevaldkonna töötajad. 👷‍♀️👷‍♂️

EurEau kutsub veesektorit ideele hoogu juurde andma.
Aitame üheskoos veeringe LEGO maailma!
👉 Toeta projekti LEGO Ideas platvormil!

The urban water cycle describes how water moves from natural sources through urban water systems and back to the environment. This includes water intake, treatm…

06/10/2026

💧 Ühise laua taga sünnib ühine vaade.

23. septembril kogunes EVELi juhatus Haapsalus, et vaadata üle liidu viimaste kuude tegevused ning arutada lähiaja olulisemaid teemasid ja edasisi tegevusi.

Juhatuse kohtumistel saavad kokku erinevate vee-ettevõtete kogemused ja vaated. Ühised arutelud aitavad hinnata valdkonnas toimuvat, tuua esile liikmete jaoks olulised küsimused ning kujundada EVELi seisukohti ja tegevussuundi.

Seekordse kohtumise võõrustas Haapsalu Veevärk.
Täname sooja vastuvõtu ja hea koostöö eest! 🤝

👇 Kohtumisest lähemalt EVELi kodulehel.

23. septembril 2026 toimus Haapsalus Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse koosolek, kus vaadati tagasi suvistele tegemistele, arutati käimasolevaid teemasid

05/10/2026

💧 Jõgi on rohkem kui vesi, mis voolab ühest kohast teise. Vesi kujundab maastikke, aga ka inimeste lugusid. 🌊

Kui inimene muudab jõge, muutub palju enamat kui voolusäng. Muutuvad kaldad ja elupaigad, jõega seotud liigid – aga vahel ka inimeste harjumused, mälestused ja terve kogukonna suhe oma kodukohaga.

Eestimaa Looduse Fond toob Matsalu loodusfilmide festivali järel jagatud loos kokku kaks vaadet: meie oma Penijõe ning ELFi eripreemia pälvinud filmi „Lõheloterii“, mis jutustab ühe jõe ja selle ääres elavate inimeste muutunud elust.

👇 Loe ELFi postitusest lähemalt.

04/10/2026

🌊 On põhjust rõõmustada ja uhkust tunda – UNESCO kinnitas, et Lääne-Eesti saared koos neid ümbritseva merega vastavad kõigile maailma biosfäärialade nõuetele!

Tegemist on Eesti ainsa biosfäärialaga, mis hõlmab ligi kümnendikku meie maismaast ja on koduks enam kui 40 000 inimesele.

Aga mida biosfääriala õigupoolest tähendab?

See on paik, kus loodus ja inimese igapäevaelu ei seisa teineteisest eraldi. Siin elatakse, töötatakse ja tegeletakse ettevõtlusega, otsides samal ajal viise, kuidas hoida ümbritsevat keskkonda. Lääne-Eesti saartel tähendab see muu hulgas kestlikku turismi, kohalikku toitu, pärandniitude hoidmist ning koostööd koolide ja ülikoolidega. Ja muidugi on selle terviku lahutamatu osa vesi – meri ja rannikuökosüsteemid, mis kujundavad nii saarte loodust kui sealsete inimeste elu. 💧

Oluline on teada sedagi, et biosfääriala ei ole kaitseala ega too kaasa uusi piiranguid. UNESCO tunnustus väärtustab piirkonda, kus inimene ja loodus õpivad kestlikult koos toimima.

See on tunnustus Lääne-Eesti saartele, aga ennekõike inimestele, kes seal elavad, töötavad ja oma kodukohta hoiavad. 💚 🌊

🌿 UNESCO kinnitas, et Lääne-Eesti saared koos neid ümbritseva merega vastavad kõigile maailma biosfäärialade nõuetele. Tegu on Eesti ainsa biosfäärialaga. See hõlmab ligi kümnendikku Eesti maismaast ja on koduks enam kui 40 000 inimesele.

Mida see tähendab? Biosfääriala on paik, kus inimesed elavad, töötavad ja tegelevad ettevõtlusega nii, et loodus säilib. Saartel tähendab see näiteks kestlikku turismi, kohalikku toitu, hoitud pärandniite ja koostööd koolide ning ülikoolidega.

Oluline teada: biosfääriala ei ole kaitseala ega too kaasa uusi piiranguid. Kehtivad samad reeglid, mis seni.

UNESCO tõstis esile ka seda, et biosfääriala juhitakse nüüd saartelt endilt. Aitäh kõigile saarlastele, hiidlastele, muhulastele, vormsilastele ja ruhnlastele, kes seda tunnustust iga päev välja teenivad! 💚

Loe lähemalt: https://kliimaministeerium.ee/uudised/unesco-kinnitas-laane-eesti-saarte-biosfaariala-staatuse-jargmiseks-kumneks-aastaks

01/10/2026

💧 Detsembris jõuab vesi maailma poliitilise päevakorra keskmesse.

8.–10. detsembril toimub Abu Dhabis ÜRO 2026. aasta veekonverents, mille eesmärk on kiirendada ülemaailmset tegutsemist puhta vee ja kanalisatsiooni kättesaadavuse tagamiseks ehk ÜRO kestliku arengu eesmärgi SDG 6 saavutamiseks.

Konverents toob kokku riigid, veevaldkonna organisatsioonid, eksperdid ja teised osapooled, et otsida lahendusi maailma üha teravamatele veega seotud väljakutsetele.

Registreerimine on avatud ning kandideerida saab ka konverentsiga seotud virtuaalsete kõrvalürituste korraldajaks.

🌍 Vesi on kohalik ressurss, kuid selle hoidmise ja kestliku kasutamise küsimused on järjest enam üleilmsed. 👇 Täpsem info UN-Wateri postituses.

💧 Registration is open for the 2026 UN Water Conference!

Accredited stakeholders can now request registration to attend the Conference in person from 8–10 December 2026 in Abu Dhabi, United Arab Emirates.
Applications are also open to organize virtual side events alongside the official programme.

📅 Virtual side event applications close 16 October
📅 Stakeholder registration closes 6 November

Co-hosted by Senegal and the United Arab Emirates, the Conference aims to accelerate action on and elevate water-related issues on the international agenda.

Find out more and apply 🔗 https://www.unwater.org/news/2026-un-water-conference-registration-and-virtual-side-event-applications-open

01/10/2026

💧 Selleks, et mõista, kuidas meie veevarud muutuvad, tuleb neid järjepidevalt jälgida.

LIFE AdaptESTi välitöödel kogutakse andmeid nii pinna- ja põhjavee taseme kui ka veekvaliteedi kohta. Pikaajaline seire aitab paremini mõista kliimamuutuste mõju Eesti veevarudele ja veekogudele ning kavandada lahendusi muutuvate oludega kohanemiseks.

👇 Loe lähemalt LIFE AdaptESTi postitusest.

30/09/2026

💙 Suhe loodusega sünnib päris looduses.

Vee ääres vaadeldud linnud, binokliga avastatud detailid ja õpetajaga koos esitatud küsimused võivad anda lapsele keskkonnast rohkem kui ükski õpikulehekülg.

Eesti Loodusmuuseumi haridusfond aitab tuua järgmiste aastate jooksul tasuta muuseumihariduse juurde 6000 kooliõpilast. Esimesed neist jõudsid sel nädalal õuesõppesse.

EVELi vaatest on sellistel kohtumistel loodusega veel üks oluline väärtus: selleks, et osata tulevikus vett ja veekeskkonda hoida, tuleb kõigepealt õppida seda märkama ja mõistma. 💙

👇 Loe Eesti Loodusmuuseumi algatusest lähemalt.

30/09/2026

💧🇪🇺 Euroopa veekerksuse strateegia liigub sõnadest tegudeni

21. septembril käivitas Euroopa Komisjon Brüsselis Water Resilience Stakeholder Platformi, mis toob kokku veevaldkonna eksperdid, liikmesriikide esindajad ja organisatsioonid, et toetada Euroopa veekerksuse* strateegia elluviimist. *Veekerksus tähendab lihtsustatult võimet tulla toime veega seotud muutuste, häirete ja kriisidega ning neist taastuda.

Esimese kohtumise fookuses olid juba väga praktilised küsimused: veetõhusus ja veesektori digitaliseerimine. Samal päeval alustas tegevust ka European Water Academy, mille eesmärk on tugevdada veevaldkonna teadmisi, erialaseid oskusi ja valmisolekut.

Euroopa veekerksuse strateegia sisaldab üle 50 tegevuse. Nende keskmes on muu hulgas investeeringud ja veetaristu, digitaliseerimine ja tehisaru, teadus ja innovatsioon ning veealane julgeolek ja kriisivalmidus. Üheks eesmärgiks on ka vähendada veekadu ja ajakohastada veetaristut.

Veesektori jaoks tähendab see olulist sammu: Euroopa ühised eesmärgid liiguvad järjest enam konkreetsete tegevuste ja lahenduste suunas.

Loe lähemalt 👇

Euroopa Komisjon: Water Resilience Stakeholder Platform

28/09/2026

💧 Enne veevärki oli allikas.

Puhas vesi on alati määranud rohkem kui ainult selle, mida inimene joob. Allikate lähedus on mõjutanud elupaikade valikut, nende ümber on kujunenud lood ja uskumused ning paljudel allikatel on meie kultuuriloos eriline tähendus.

Folklorist Marju Kõivupuu kirjutab Eesti Kirikus allikatest ja lätetest ning sellest, milline koht on neil olnud meie esivanemate maailmapildis.

Tänapäeval jõuab puhas joogivesi suure osa inimesteni märkamatult kraani kaudu. Seda huvitavam on aeg-ajalt meenutada, kui tugevasti on vee olemasolu kujundanud seda, kuhu ja kuidas inimesed on elama asunud ning milliseid tähendusi oleme veele andnud.

Loe lähemalt 👇

Ilma puhta mageda veeta pole elu kahjuks võimalik – ainuüksi seetõttu on allikad pühad ja suur osa neist Eestis looduskaitse alla võetud. Looduslike allikate väljavoolukohad on mõjutanud asustuse kujunemist meil ka veel 19. sajandil – eluhoonete asukoha valikul peeti väga oluliseks lähe...