https://www.artun.ee/et/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/eriala/ulevaade/

EKA arhitektuur, Põhja pst 7, Tallinn (2026)

07/06/2026

EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised algavad homme, toimudes 8. ja 9. juunil 2026 EKA valges majas Kotzebue 10. Vaata ajakava siit: https://www.artun.ee/et/kalender/arhitektuuri-ja-linnaplaneerimise-magistritoode-kaitsmised/

MA 2026: Tutvustame enne kaitsmisi kõiki magistrante ja nende lõputöid.

YELYZAVETA PERESADA magistritöö „Põhjus jääda – põhjus naasta“ uurib, kuidas linnalised skeletid võivad aidata taastada sõjast mõjutatud kogukondade kodutunnet. Töös käsitletakse kodu mitte üksnes füüsilise paigana, vaid turvalisuse, sotsiaalsete sidemete, mälestuste ja tuleviku kujutlemise võimaluse koosmõjuna.

Teoreetiline osa käsitleb kodu mõiste muutumist Ukraina kontekstis, sõja ja sunniviisilise ümberasumise mõju ruumilisele identiteedile ning keerulise pärandi ja linnaliste skelettide potentsiaali tulevase ülesehitamise ressursina.
Praktiline osa keskendub Kiievis asuvale Lvivska väljakule ning kahele omavahel seotud lõpetamata hoonele: Ivan Karpenko-Karõi nimelise Kiievi Riikliku Teatri-, Kino- ja Televisiooniülikoolile ning Lvivska Brama metroojaamale. Projekt pakub välja mitmetasandilise sekkumiste süsteemi, mis taasühendab maapealse ja maa-aluse taristu, aktiveerib kasutuseta ruumid ning loob uusi võimalusi õppimiseks, töötamiseks, puhkamiseks ja sotsiaalseks suhtluseks.
Selle asemel, et käsitleda hooneskelette ebaõnnestumise sümbolitena, mõtestatakse need ümber avatud struktuuridena, millel on potentsiaal luua uusi põhjuseid jääda ja põhjuseid tagasi pöörduda.

Juhendajad: Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann.

07/06/2026

EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised algavad juba homme, toimudes 8. ja 9. juunil 2026 EKA valges majas Kotzebue 10. Tänavu on lõpetamas 24 noort arhitekti!

MA 2026: Tutvustame enne kaitsmisi kõiki magistrante ja nende lõputöid.

ROBERT KIISLER kaitseb magistritööd „Lõpetamata utoopia: visioon paneelelamurajoonide taaselustamiseks Lasnamäe näitel“.
Eluasemete erastamisprotsessi algusest on möödunud enam kui 30 aastat. Lasnamäe kortermajad on amortiseerunud ning lähenemas planeeritud eluea lõpule. Nende energiatõhusus, ligipääsetavus ning ümbritsev linnaruum ei vasta tänapäevastele standarditele ega konkureeri äärelinnade mugavustega uusarendustega. Lisaks füüsilisele keskkonnale vaevavad Lasnamäed sotsiaalprobleemid, sealhulgas rahvus-, haridus- ja klassipõhine segregatsioon. Kuidas renoveerida varsti poole sajandi vanust paneelmajarajooni viisil, mis parendaks ka ümbritsevat linnaruumi, kuid säilitaks Lasnamäe taskukohasuse süveneva eluasemekriisi valguses? Magistritöö eesmärk on töötada Lasnamäe näitel välja arengustrateegia, mille metoodika alusel saab kaasajastada teisi nõukogudeaegseid paneelelamurajoone. Kaasajastamise mõiste hõlmab siinkohal nii Lasnamäe füüsilise kui sotsiaalse keskkonna probleemkohtade käsitlemist läbi ruumiliste ja linnastrateegiliste sekkumiste.

Robert alustas õpinguid EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal 2020. aastal. Ta on praktiseerinud büroos Arhitektuuriklubi ning peab oluliseks arhitektuuri ja ruumiloome sotsiaalset mõõdet ning potentsiaali ühiskondlikke protsesside kujundamisel. Õpingute vältel on tema põhilisteks huvialadeks kujunenud elamispindade taskukohasus, ligipääsetavus ja avaliku ruumi kvaliteet. Oma magistritöös käsitleb ta paneelelamurajoonide renoveerimist laiemas ühiskondlikus kontekstis ning püüab ühildada ruumilisi lahendusi eluasemepoliitika küsimustega.

Juhendajad: Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

06/06/2026

EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 8. ja 9. juunil 2026 EKA valges majas Kotzebue 10. Tänavu on lõpetamas 24 noort arhitekti!

MA 2026: Tutvustame enne kaitsmisi kõiki magistrante ja nende lõputöid.

MARIIA UFIMTSEVA kaitseb magistritööd „Architecture as a shared responsibility. Community-owned yards on Prangli island. / Arhitektuur kui ühine vastutus. Kogukondlikud sisehoovid Prangli saarel.“

Arhitekti osalus lõpeb tavaliselt projekti üleandmisega. Pärast seda muutub arhitektuur hoone või ruumi kogu elukaare vältel jagatud vastutuseks. Kes selle eest aja jooksul hoolt kannab?
Projekt mõtestab arhitektuuripraktika ümber kui dünaamiliselt areneva protsessi, nähes selles vahendit pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Töö uurib Läänemere väikesaare kogukonna tegutsemisvõimalusi ja otsustusõigust. Ettepanek koosneb ümbermõtestatud omandisüsteemist ja strateegilisest plaanist, mille põhimõtted – kasutusõigusele toetuv ühine hooldus ja “rightsizing” ehk õiglane mõõtmelisus – väljenduvad ruumiliselt katusekonstruktsioonides ja kujundatud sisehoovides. Need sekkumised sümboliseerivad esialgseid kogukonna kokkupuutepunkte, on kavandatud arhitekti poolt ja arendatud edasi kohaliku kogukonna ja turistide koostöös, kujunedes nii peamisteks tähendusliku suhtluse paikadeks.

Mariia alustas arhitektuuriõpinguid Ukrainas ning jätkas neid 2022. aastal EKAs. Ta on töötanud arhitektuuribüroos Arhitektuurinurk ning osalenud Linnafoorumite ehk Urban Hack’i korraldamisel. Just viimane kogemus süvendas tema huvi arhitektuuri kui erinevaid osapooli ühendava praktika vastu. Teda huvitab, kuidas arhitekt saab toetada suhtlust, koostööd ja vastastikust mõistmist.

Juhendajad: Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann.

06/06/2026

EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 8. ja 9. juunil 2026 EKA valges majas Kotzebue 10. Tänavu on lõpetamas 24 noort arhitekti!

MA 2026: Tutvustame enne kaitsmisi kõiki magistrante ja nende lõputöid.

SANDER HAUGAS kaitseb magistritööd „Boilerjaam“, mis käsitleb modernistlike vabaplaneeringualade ruumilist ja programmilist segregeeritust ning sellega seonduvaid probleeme Lasnamäe kontekstis. Fookuspunktiks on taktiilsete tegevuste tõrjutus modernistlike elamualade territooriumilt.
Projekt „Boilerjaam“ avab nimetatud probleemistiku ajaloolised põhjused, vaatleb probleemistiku eripärasid Lasnamäe kontekstis ning pakub täna suuremalt jaolt kasutuseta seisvate boiler-trafojaamade rekonstrueerimise paindliku ruumiprogrammiga kogukondlikeks hooneteks.
Rekonstrueeritud boilerjaamad on kohaks, kus taktiilsed tegevused on taas olulised ja
võimalikud.

Sander on skulptuuri ning sepatöö kõrgharidusega ning tänaseks 20-aastase kogemusega meistrimees, kes jõudis arhitektuuriõpinguteni läbi pidevalt süvenevate praktiliste ning erialaste kokkupuudete antud distsipliiniga.
„Arhitektuuris pean samavõrra oluliseks nii abstraktseid kontseptsioone kui ka taktiilseid praktikaid. Mõte võib, aga ei pea materialiseeruma. Meisterlikult materialiseerunud mõttel on aga juba vaikimisi jõud taga!“ ütleb Sander.

Juhendajad: Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann.

05/06/2026

EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 8. ja 9. juunil 2026 EKA valges majas Kotzebue 10. Tänavu on lõpetamas 24 noort arhitekti!

MA 2026: Tutvustame enne kaitsmisi kõiki magistrante ja nende lõputöid.

LAURA SUSANNA LÄTTE magistritöö „Mida jõgi tahab? Jõest lähtuva ruumiloome võimalused Pärnu jõe näitel“ käsitleb Pärnu jõge kui midagi enamat kui lihtsalt linna läbivat veekogu. Autor uurib, kuidas saaks jõest lähtudes kujundada avalikku ruumi viisil, mis toetab nii inimeste heaolu kui ka jõe enda tervist ja toimimist. Töö ühendab maastikuarhitektuuri, linnaruumi ja keskkonnamõtlemise ning pakub välja ruumilisi sekkumisi, mis aitavad tuua inimesed jõele lähemale ja tugevdada Pärnu identiteeti jõelinnana.

Laurat on alati paelunud ruum meie ümber, see kuidas inimesed seda kasutavad ning kuidas see mõjutab meie igapäevaelu.
Laura veetis vahetusaasta Norras Oslo Arhitektuuri- ja Disainikoolis (AHO), kus õppis maastikuarhitektuuri. Just seal tekkis inspiratsioon magistritöö teemaks. Norras omandas ta palju väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, mis on kujundanud tema erialast mõtlemist ning süvendanud huvi maastikuarhitektuuri vastu.
Laura suundub augustis tagasi AHO-sse, et lõpetada maastikuarhitektuuri magistriõpingud ning jätkata seal alustatud uurimis- ja projekteerimistööga.

Juhendajad: Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.

05/06/2026

EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 8. ja 9. juunil 2026 EKA valges majas Kotzebue 10. Tänavu on lõpetamas 24 noort arhitekti!

MA 2026: Tutvustame enne kaitsmisi kõiki magistrante ja nende lõputöid.

TRIINU LAMP kaitseb magistritööd „Amfiibne maastik. Ihaste luht kui ligipääsetav ja aktiivset liikumist soosiv looduskeskkond“, milles uurib loodusliku keskkonna olulisust linnaruumis inimese heaolu ja liikumisharrastuste kujundajana.
Linnad ning linnalised piirkonnad on kaasajal inimese peamiseks elupaigaks, millest tingitud elustiili muutuste puhul on täheldatud elanikkonna süvenevaid vaimse ja füüsilise tervise probleeme. Töö pakub ülevaate linna- ja loodusmaastike kujunemisest, vaatleb linnalooduse olulisust ja selle mõju inimese heaolule ning analüüsib võimalusi, kuidas roheala saab aktiivse liikumise käivitajana inimese vaimset ja füüsilist heaolu parandada. Kombineerides liikumisharrastuste võimaluse ja linlike loodusalade väärtustamise, käsitleb magistritöö Emajõe kaldal paikenva Ihaste luha potentsiaali pakkuda keskkonnahoidlikku ja inspireerivat maastikku liikumiseks, avastamiseks, uurimiseks ja loodushariduseks.

Triinu alustas arhitektuuriõpinguid EKAs 2021. aastal. Õpingute jooksul
veetis ta ühe vahetussemestri Austrias Linzi Kunstiülikoolis (Linz Kunstuniversität) ning läbis EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala spetsialiseerumise maastikuarhitektuuri suunal.
Arhitektuuris huvitab teda enim olemasolevast keskkonnast lähtuv disainiprotsess ning keskkonnapsühholoogia.

Juhendajad: Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.

05/06/2026

EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 8. ja 9. juunil 2026 EKA valges majas Kotzebue 10. Tänavu on lõpetamas 24 noort arhitekti!

MA 2026: Tutvustame enne kaitsmisi kõiki magistrante ja nende lõputöid.

JOOSEP PÄRNa magistritöö „Topoloogiast tüpoloogiaks – ebastandardse loomuliku puidu rakendamine arhitektuuris digitootmistehnoloogiate abil“ lähtepunktiks on idee arhitektuurimaastikul toimunud muutusest, kus töötlemata looduslike materjali kasutamine on asendunud töödeldud ja tehislike materjalidega. Digitaalne tehnoloogia, mis suudab arvestada keeruliste vormidega ja suurte andmemahtudega, lubab tagasi tuua loomulike materjalide säästlikkuse ja intelligentse ressursside kasutamise.
Projekti keskmeks on puit ning selle bioloogiliselt arenenud tugevused. Neid omadusi looduslikult keerulisest topoloogiast tuvastades on võimalik neid ka ehituses orgaaniliste elementidena rakendada. Puitelementide vormi lihtsustamise asemel tuleb leida rakendus, mis on analoogne iga konkreetse puu osa looduslikule funktsioonile.
Uurimistöö eesmärgiks on digitaalsetele tootmismeetoditele toetudes tuua ebastandardse vähetöödeldud puidu loomulik potentsiaal ja materjalisäästlikkus tagasi arhitektuuri.

Joosep endast: „Olen 2019. aastal alustanud EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritudeng. Minu fookuseks on ajapikku saanud süstemaatiline ja parameetriline lähenemine orgaanilistele vormidele. Lisakogemusi olen kogunud Jaapanis, kus töötasin büroos Studio Koivu ning võitsin meeskonnaga puitarhitektuurikonkursi Aichi Woody Award 2024. Jaapani kogemused puidu ja loomulike materjalidega olid ka oluliseks aluseks magistritööle.“

Juhendajad: Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann.

04/06/2026

EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 8. ja 9. juunil 2026 EKA valges majas Kotzebue 10. Tänavu on lõpetamas 24 noort arhitekti!

MA 2026: Tutvustame enne kaitsmisi kõiki magistrante ja nende lõputöid.

ANNE ALLIKSOO kaitseb magistritööd „Metsaga mestis. Kuidas saab eskapismi arhitektuur väärindada metsa sotsiaalsest ja ökoloogilisest aspektist?“
Uurimuse alguspunktiks on Baltimaades levinud fenomen, kus suvisel ajal on linnad tühjad, sest linnaelanikud on linnast ära. Fookuses on mets kui oluline eemaldumise paik Eesti ja Balti kultuuriruumis. Samal ajal on mets puiduallikas, mille majandamine mõjutab kliimat ja metsas elavaid liike. Autor nimetab selles uurimuses linnast peitumise fenomeni eskapismiks ning otsib seoseid eskapismi, ajataju, erinevate metsamajandusvõtete ja ökoloogia vahel.
Projektis pakub ta välja Püsimetsamaja, mis asub Kaberneeme lähistel riigimetsas, praeguste RMK lõkkekohtade läheduses. "Kujutlen riigimetsas kaasavat püsimetsamajandusmudelit, millega kaasneb uutel koostöövõrgustikel põhinev haridusprogramm metsas kohapeal. See lähtub eestlaste harjumusest metsas käia ning käsitleb metsa mitte ainult puiduressursi, vaid ka sotsiaalselt ja ökoloogiliselt väärtusliku ruumina," tutvustab Anne.

Anne alustas arhitektuuriõpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolist, käis vahetusõpingutel Barcelona School of Building Construction (EPSEB) kõrgkoolis, kus keskendus ehitusmaterjalidele. EKA magistriõpingute jooksul läbis maastikuarhitektuuri kõrvaleriala ning täiendas end Rhode Island School of Design’is vernakulaarse arhitektuuri stuudios.
Annet huvitab arhitektuuri ja maastiku omavaheline suhe, nii kultuurilisest kui ka ökoloogilisest vaatenurgast.

Juhendajad: Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann.

04/06/2026

EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 8. ja 9. juunil 2026 EKA valges majas Kotzebue 10. Tänavu on lõpetamas 24 noort arhitekti!

MA 2026: Tutvustame enne kaitsmisi kõiki magistrante ja nende lõputöid.

JULIA FREUDENBERG uurib magistritöös „LinnaVilla – Lammaste ja inimeste koosmaailmaloomest Tallinna Bastionivööndi näitel“, mil viisil saaksime tuua lambaid kui maastikuvormijaid tagasi linna ja nendega koostöötades villa väärtustada. Viimase sajandi jooksul loomi suurfarmide masstootmisesse suunates oleme kaotanud teadmisi, kuidas koos nendega maailmas elus püsida. Täna, kui väetis on kallim kui polüester, kasutatakse villa väetisena.

Töö toob välja, kui tähtis on ümbermõtestada meie maastike kasutust ja hooldust. Austav suhtumine loomadesse võimaldaks neile ruumi ka linnakeskkonnas ning kasutaks ära keskkonnas tekkivaid materjale, et vähendada tehismaterjalide tootmist. Projekt loob bastionivööndi karjatamissüsteemi ning pakub Skoone bastioni alla Villakoja, kus käelisi oskusi arendada ning villa kui potentsiaalset ehitusmaterjali testida. Villakojas on loodud ruum, kus katsetada toorvilla kui vett hülgava, soojust hoidva, heli leevendava, õhku puhastava materjali kasutust ehitusmaterjalina.

Julia alustas õpinguid arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal 2020. aastal. Ta veetis ühe semestri Taani Kuninglikus Akadeemias Finder Sted õppeprogrammis ning ühe vaheaasta Linzi Kunstiülikooli BASEhabitat programmis, saades osa ka kolmekuisest ehituspraktikast Portugalis. Alternatiivse haridusena on ta EASA (Euroopa Arhitektuuritudengite assemblee) aktiivne liige. EKA siseselt on Julia täiendanud end Urbanistika ja Muinsuskaitse mikrokraadiga. Julia huvitub materjalide teadlikust kasutamisest ning looduskeskkonnaga suhestumisest.

Juhendajad: Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann.

04/06/2026

EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 8. ja 9. juunil 2026 EKA valges majas Kotzebue 10. Tänavu on lõpetamas 24 noort arhitekti!
MA 2026: Saagem lähemalt tuttavaks magistrantide ja nende lõputöödega! Tutvustame neid kõiki järgnevatel päevadel.

KATRIIN MAITSALU kaitseb magistritööd „Kõik kindel haihtub õhku: öö, müra ja vahepealne linn“, mille keskne argument on, et isolatsioon, mida tavapäraselt käsitletakse linnalise puudujäägina, võib toimida produktiivse ruumilise tingimusena.
Ajutine eraldatus loob võimaluse alternatiivsete praktikate, eriti öökultuuri ja loomeprotsesside tekkeks. Ööd käsitletakse mitte ainult päeva puudumisena, vaid heterogeense aegruumina, mida kujundavad pidevalt muutuvad sotsiaalsed ja kultuurilised protsessid. Üha enam võib märgata tendentsi, kus päevase linna produktiivsus laieneb ka öösse. Seetõttu on oluline kaitsta ööd ülevalgustuse eest ning teadvustada seda protestina kapitalistliku produktiivsuse ja puhkuse definitsioonidele. Töö lähtub vajadusest leida viise, kuidas tegeleda unarusse jäetud industriaalaladega ilma nende ajaloolisust kustutamata või fetišeerimata. Tulemuseks on Polümeeri kvartali skaalal ajutised autonoomsed tsoonid – palavikulised visioonid võimalikust olevikust ning öisest linnast.

Katriin alustas õpinguid EKAs 2020. aastal. Varasemalt on tal ka kraad loomemajanduses ning ta on suurema osa oma elust õppinud/ tegelenud muusikaga. Oma magistritöös, ja ka edasises praktikas on tema eesmärgiks tuua arhitektuuri ja ruumiloomega kokku just need valdkonnad. Ta on õpingute algusest saati olnud aktiivne liige EASA kogukonnas (Euroopa Arhitektuuritudengite assemblee), kus tegeletakse alternatiivse tudengilt tudengile arhitektuurihariduse ja katsetustega. Katriin kuulub Interlüüd kollektiivi, kus ehitati, katsetati ja mängiti oma helisüsteemiga.

Juhendajad: Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

EKA arhitektuur

07/06/2026

07/06/2026

06/06/2026

06/06/2026

05/06/2026

05/06/2026

05/06/2026

04/06/2026

04/06/2026

04/06/2026

Address

Telephone

Website

Alerts

Contact The University

Shortcuts

Share

Category