TalTech Keemia ja biotehnoloogia instituut

TalTech Keemia ja biotehnoloogia instituut Contact information, map and directions, contact form, opening hours, services, ratings, photos, videos and announcements from TalTech Keemia ja biotehnoloogia instituut, College & University, Akadeemia tee 15, Tallinn.

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi leht kajastab toimunud ja eesolevaid teadusüritusi ning instituudi töötajate tegemisi teaduses ja meedias.

Annika Rähni kaitses täna doktoritöö „Epitope-level Antibody Profiling for the Development of Diagnostics and Therapeuti...
09/10/2026

Annika Rähni kaitses täna doktoritöö „Epitope-level Antibody Profiling for the Development of Diagnostics and Therapeutics Using Next Generation Phage Display"

Annika uuris oma doktoritöös, kuidas inimese antikehade äratuntavad molekulaarsed mustrid aitavad mõista immuunmälu ja haiguste kujunemist ning leida uusi võimalusi haiguste diagnostikaks ja raviks.
Järgmise põlvkonna faagikuvamise meetodi abil kaardistati antikehade sihtmärke ehk epitoope ning uuriti nende seoseid vähiravi tulemuslikkuse, südame-veresoonkonnahaiguste ja operatsioonijärgse neuropaatilise valu riskiga.
Tulemused aitavad leida potentsiaalseid immuunbiomarkereid ning loovad eeldusi personaliseeritud diagnostika ja ravimeetodite arendamiseks.

Doktoritöö juhendajad on prof Tõnis Timmusk (TalTech) ja prof Kaia Palm (TalTech, Protobios). Oponentideks on Mario Milco D'Elios, Siena Ülikooli professor ja Kaur Alasoo, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatika kaasprofessor.

Palju õnne, dr Annika Rähni!💐
Suur tänu juhendajatele! Aitäh oponentidele ja komisjonile sisuka arutelu eest!
Tööga saab tutvuda TalTechi digikogus🔗.

PhD Defence: Annika Rähni

Täna toimunud Guest seminar: Prof Stefan W. Hell andis erakordse võimaluse kuulata teadlast, kes sai oma läbimurdelise t...
09/10/2026

Täna toimunud Guest seminar: Prof Stefan W. Hell andis erakordse võimaluse kuulata teadlast, kes sai oma läbimurdelise töö eest mikroskoopia valdkonnas 2014. aastal Nobeli keemiaauhinna.

Kaua aega usuti, et valgusmikroskoobiga ei saa valguse difraktsiooni tõttu näha väiksemaid detaile kui valguse enda lainepikkus võimaldab. Prof Hell arendas koos oma uurimisrühmaga välja uue, varem võimatuks peetud meetodi. Kui tavamikroskoobis kasutatakse objektide vaatlemiseks objektilt hajunud valgust, siis Hell kasutas selleks objektis sisalduvate molekulide kiiratud valgust ehk fluorestsentsi.
Ülilahutusvõimega STED-mikroskoobiga saab vaadelda elusrakke ja rakus toimuvaid protsesse nanomeetri mõõtkavas ja see avab uued võimalused rakkude uurimiseks.

Seminari modereeris prof Martin Laasmaa TalTechi küberneetika instituudist.

Prof Stefan W. Hell külastas Eestit, et võtta vastu Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud tseremoonial Endel Lippmaa mälestusmedal.

Fotod: Ander Mägi

Francesca Loria kaitses eile doktoritöö "Extracellular Vesicles: Novel Approaches for Characterization, Functional Asses...
09/10/2026

Francesca Loria kaitses eile doktoritöö "Extracellular Vesicles: Novel Approaches for Characterization, Functional Assessment, and Translation".

Doktoritöö käsitleb ekstratsellulaarsete vesiikulite iseloomustamise, funktsionaalse hindamise ja modifitseerimise metoodilisi väljakutseid. Töös töötati välja ja hinnati uusi lähenemisviise vesiikulite füüsikalis-keemiliste omaduste analüüsimiseks, bioaktiivsete molekulide laadimiseks ja nende bioloogilise toime uurimiseks ning loodi otsustusraamistik vesiikulite kvaliteedi ja rakenduspotentsiaali süsteemseks hindamiseks.

Doktoritöö juhendajad on prof Raivo Vilu (TFTAK), Nataša Zarovni (Rosebio) ja Stela Stefanova Kalinova Koch (Tallinna Ülikool). Kaitsmisel osalesid oponendid dr. Maja Kosanović ( Belgradi Ülikooli juhtivteadur) ning Saara Laitinen (Soome Punase Risti Vereteenistuse teadus-ja arendusjuht).

Palju õnne, dr Francesca Loria!💐
Suur tänu juhendajatele! Aitäh oponentidele ja komisjonile sisuka arutelu eest!

Tööga saab tutvuda TalTechi digikogus🔗.

Intervjuu: Mikk Kaasik, värske katalüütiliste meetodite nooremprofessor💬Mikk, palun tutvusta ennastOlen sünteetiline or...
08/10/2026

Intervjuu: Mikk Kaasik, värske katalüütiliste meetodite nooremprofessor

💬Mikk, palun tutvusta ennast

Olen sünteetiline orgaaniline keemik. Minu huvi selle eriala vastu tekkis juba bakalaureuseõpingute ajal TalTechis, kus läbisin ka magistri- ja doktoriõpingud. Olen end täiendanud ka Rootsis ja Saksamaal ning viibinud pikemalt järeldoktorantuuris Taanis, Aarhusis. Eestisse naasin 2023. aasta lõpus, et luua oma teadusrühm.
Meie kokatalüüsi uurimisrühm keskendub erinevatele katalüütilistele protsessidele ja nende kombineerimisele. See võimaldab läbi viia reaktsioone, mida ühe katalüsaatori abil ei oleks võimalik teostada.

💬Millistest sinu kogemustest ja teadmistest on professorina kasu?

Minu haridustee ja karjäär keemikuna on olnud tihedalt seotud katalüütiliste protsessidega. Juba esimese teaduslabori kogemuse sain organokatalüüsi valdkonnas. Järeldoktorantuur andis mulle võimaluse töötada maailma juhtivas aminokatalüüsi uurimisrühmas ning saada rahvusvahelist kogemust.
Lisaks on välismaal töötamine andnud mulle võimaluse näha, kuidas ja millisel tasemel minu eriala eri riikides õpetatakse. Need kogemused tulevad professorina kasuks nii teadustöö kui ka õpetamise arendamisel.

💬Mida tahad professorina korda saata?

Oleks äge leida mõni kontseptuaalselt uus reaktsioon, aga see nõuab üksjagu aega ja pingutust. Arvestades, kui kaugele on keemia tänaseks jõudnud, on selleks vaja ka omajagu õnne.

Eelkõige soovin arendada oma teadusrühma. Minu eesmärk on teha kvaliteetset ja tipptasemel teadust ning kujundada meie rühm nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tuntuks. Ühelt poolt on oluline viia ellu need ideed, millega Eestisse tagasi pöördusin, kuid samal ajal tuleb vaadata ka uute uurimissuundade poole. Kõik eelnevalt mainitu on rühma järjepidevuse ja arengu tagamiseks oluline.

Meie uurimisteemad on eksperimentaalselt nõudlikud, mistõttu nõuavad need põhjalikkust, täpsust ja kõigilt rühmaliikmetelt suurt pingutust. Samal ajal on süntees ka loominguline protsess, mille käigus tuleb olla avatud uutele ideedele ja neid ka proovida. Seega käib teadusrühma areng käsikäes selle liikmete arenguga.
Õppetöös soovin oma valdkonda senisest rohkem süvitsi minna ning panustada selle põhjalikumasse õpetamisse.

Mikk Kaasik on katalüütiliste meetodite nooremprofessor alates 1. septembrist 2026.

🧠 Miks püsib mõne inimese aju kõrge eani terav, samal ajal kui teistel tekivad mälu- ja tähelepanuprobleemid juba varem?...
08/10/2026

🧠 Miks püsib mõne inimese aju kõrge eani terav, samal ajal kui teistel tekivad mälu- ja tähelepanuprobleemid juba varem?

Aju vananemise kohta on veel palju avastada. Miks vananeme erinevalt? Mis toimub närvirakkudes vananemise ning selliste haiguste nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõve korral? Ja kuidas saaksime aju tervist paremini hoida?

Nendele küsimustele otsib vastuseid lausa kaks meie uurimisrühma. Professor Kärt Mätlik ja vanemteadur Kert Mätlik uurivad närvirakkudes toimuvaid muutusi, et mõista, mis aitab ajul ka vanemas eas hästi toimida.

🔎 Loe lähemalt TalTechi veebilehelt

🌱Cecilia Sarmiento valiti artiklisarja „Women in Plant Science Around the World“Mainekas Cell Pressi ajakiri "Trends in ...
07/10/2026

🌱Cecilia Sarmiento valiti artiklisarja „Women in Plant Science Around the World“

Mainekas Cell Pressi ajakiri "Trends in Plant Science" tähistab tänavu oma 30. aastapäeva ning toob sel puhul esile 30 taimeteadlast 30 riigist. Soov on tutvustada eri riikide ja taustaga naisteadlasi, kes aitavad taimeteadust edasi viia ning innustada ka järgmise põlvkonna teadlasi.

Kaasprofessor ning Plant-Pathogen Interactions Lab juht Cecilia Sarmiento on sarjas ainsa Eesti taimeteadlasena.

Cecilia teadustöö keskendub taimede molekulaarbioloogiale ja geneetilistele mehhanismidele. Muu hulgas uurib ta taimede viirushaigusi, taimede stressireaktsioone ning CRISPR-Cas geenitehnoloogia võimalusi kliimamuutustele vastupidavamate põllukultuuride arendamisel.

Cecilia on pärit Peruust. Ta õppis Lima La Molina Riiklikus Põllumajandusülikoolis bioloogiat ja biotehnoloogiat ning tema teekond TalTechis algas doktorandina 2007. aastal.

Teadustöö ja õppetöö kõrval juhib ta loodusteaduskonna doktoriõppe programmi ning kuulub Euroopa Taimeteaduste Organisatsiooni (EPSO) juhatusse.

Meil on heameel, et Cecilia panust on märgatud. Soovime suure tunnustuse eest palju õnne!

Meie professorite sekka lisandus sellest õppeaastast neli noort andekat teadlastKes nad on ja millega tegelevad?🔷Priit E...
06/10/2026

Meie professorite sekka lisandus sellest õppeaastast neli noort andekat teadlast

Kes nad on ja millega tegelevad?
🔷Priit Eek otsib valkude disaini uurimisrühma juhina alternatiive täna toiduainetööstuses kasutatud naftakeemial ja loomsetel produktidel põhinevatele valkudele
🔷Mikk Kaasik uurib oma kokatalüüsi uurimisrühmaga erinevaid katalüütilisi protsesse ja kombineerib neid. See võimaldab läbi viia reaktsioone, mida ühe katalüsaatori abil ei saaks teostada.
🔷Kärt Mätlik juhib neuroepigeneetika uurimisrühma, kus uuritakse aju geenide aktiveerimise ja vaigistamise mõju närvirakkude arengule ning ajutervisele
🔷Birgit Metsa uurimisvaldkonnaks TalTech Tööstuskeemia laboris on olnud maavarad ja nende väärindamine. Professorina asub ta arendama kõrgenergeetiliste ainete valdkonda.

Soovime meie uutele nooremprofessoritele palju õnne!

🧫Tehisaru aitab pärmist teha targema rakuvabrikuMeie bioinsenerid panid tehisintellekti ennustama, millised geenid muuda...
05/10/2026

🧫Tehisaru aitab pärmist teha targema rakuvabriku

Meie bioinsenerid panid tehisintellekti ennustama, millised geenid muudavad õlipärmi senisest tõhusamaks lipiidide ja pigmentide tootjaks. Värskelt valminud ainevahetusmudel eciYali5-GEM aitab leida tootmist mõjutavaid sihtmärk-geene sadu kordi kiiremini.
Neid ühendeid saab tulevikus kasutada näiteks toiduainetes, kosmeetikas ja biokütuste tootmisel.

Uurimise all oli õlipärm 𝘠𝘢𝘳𝘳𝘰𝘸𝘪𝘢 𝘭𝘪𝘱𝘰𝘭𝘺𝘵𝘪𝘤𝘢, mis talletab oma rakkudes lipiide. Geene sihipäraselt muutes saab suurendada lipiidide tootmist mitmeid kordi ning panna rakku tootma ka karotenoide, mida see pärm looduslikult ei tee.

Selleks on aga vaja teada väga täpselt, milliseid geene muuta. Parimate geenivariantide väljasõelumiseks kasutatakse genoomiüleseid ainevahetusmudeleid GEM-e, mis on aga olnud puudulikud, eriti ensüüme puudutava info osas.

Uuringu autorid – juhtautor Juliano Sabedotti de Biaggi ning Petri-Jaan Lahtvee koos Prantsusmaa, Rootsi ja Inglismaa teadlastega – kasutasid ensüümide omaduste kirjeldamiseks tehisintellektil põhineva algoritmi DLKcat, mis kiirendas ensüümide analüüsi mitusada korda ja see võimaldas analüüsi mahtu oluliselt suurendada ja teha ka neid analüüse, mis olid varem arvutuslikult ebapraktilised. Lisaks sisestati mudelisse laboris kogutud proteoomikaandmeid, mis võimaldab arvesse võtta ka pärmi erinevaid kasvufaase. See võimaldab tabada õiget hetke, millal geeni aktiivsust mõjutada.
Artikkel avaldati ajakirjas Applied Microbiology and Biotechnology.

Uuringust kirjutas pikemalt ERR Novaator.

Fotol: 𝘠𝘢𝘳𝘳𝘰𝘸𝘪𝘢 𝘭𝘪𝘱𝘰𝘭𝘺𝘵𝘪𝘤𝘢 (Wikimedia Commons) CC BY-SA 4.0.

🇱🇹 Mida saame õppida Leedu kiiresti arenevast bioteaduste sektorist?Leedu eesmärk on suurendada 2030. aastaks bioteadust...
05/10/2026

🇱🇹 Mida saame õppida Leedu kiiresti arenevast bioteaduste sektorist?

Leedu eesmärk on suurendada 2030. aastaks bioteaduste sektori panust riigi SKP-sse 5 protsendini🚀. See on ambitsioonikas number, mis ilmestab valdkonna tähtsust Leedus ja see on üks põhjusi, miks käisime septembri lõpus Vilniuses kahepäevasel visiidil.

Kahe päeva jooksul kohtusime Vilniuse Ülikooli Life Sciences Centeri teadlaste ja juhtkonnaga ning külastasime kahte biotehnoloogiaettevõtet:

🔹Thermo Fisher Scientific Baltics – Vilniuses tegutsev üksus on tugev ensüümide ja molekulaarbioloogia reagentide arendus- ja tootmiskeskus. Leedus toodetavate Thermo Fisher Scientific toodetega töötavad igapäevaselt pea kõik meie maja teadlased.
🔹Northway Biotech – Leedu päritolu rahvusvaheline CDMO-ettevõte, mis pakub farmaatsiatööstusele terviklikke arendus- ja tootmisteenuseid. Vilniuses arendatakse ja toodetakse nii bioloogiliste ravimite kui ka geeni- ja rakuteraapia ravimeid. Saime tutvuda ka BIO CITY II kompleksis asuva geeniteraapia keskusega.

Ettevõtetes tudengite praktika- ja töövõimalusi arutades tõdeti, et enim hinnatakse tudengite initsiatiivikust, motivatsiooni ja huvi valdkonna vastu. Vaja on tugevaid baasteadmisi ja labori töövõtteid, kuid spetsiifilised praktilised oskused õpitakse ikkagi ettevõttes kohapeal.

Vilniuse Ülikoolis kohtusime Life Sciences Centeri juhtkonnaga ja kolme teaduskonna esindajatega. Peamisteks teemadeks olid keskuse ja laborite kompetentsid, taristu, käimasolevad uurimisprojektid ning riigi teadusrahastuse põhimõtteid.
Enim insipireeris TRACEGET (TRAnslational CEnter for GEne Technology) 🧬geenitehnoloogia kompetentsikeskus, mille eesmärk on kiirendada teadustulemuste jõudmist praktiliste lahendusteni ja reaalsete toodeteni.

Saime lähemalt tutvuda ka osakondadega – bioloogiliste mudelite, neurobioloogia ja biofüüsika ning bioanalüüsi osakonnaga – ning viimasest välja kasvanud SensoLife ettevõttega.

💭 Visiit andis ideid nii teadusalasteks koostöödeks kui õppekava parendamiseks. Ettevõtetega loodud kontaktidest võiksid tekkida tudengitele praktikakohad koos võimalusega kirjutada ettevõttega koostöös lõputöö ning leida töökoht.

Vilniuses käisid Pirjo Spuul, Indrek Koppel, Annela Avarlaid, Laura Tamberg ja magistrant Eliisabeth Kuldmaa, kes on praegu Vilniuse Ülikoolis vahetusüliõpilane.

Oleme tänulikud sooja vastuvõtu eest ning kutsusime ka Leedu partnereid meile külla.

Address

Akadeemia Tee 15
Tallinn
12618

Opening Hours

Monday 09:00 - 16:00
Tuesday 09:00 - 16:00
Wednesday 09:00 - 16:00
Thursday 09:00 - 16:00
Friday 09:00 - 16:00

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when TalTech Keemia ja biotehnoloogia instituut posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share

Category