TalTech - Tallinna Tehnikaülikool

09/10/2026

⚙️ Kuidas õpiti automaatikat ajal, mil polnud kalkulaatorit, rääkimata arvutist?

Kui emeriitdotsent Boris Gordon 1965. aastal TPI-s õpinguid alustas, tehti arvutusi lükati ehk logaritmilise joonlauaga. Täpsemateks arvutusteks oli olemas „raudne Feliks“ ehk vändaga aritmomeeter.

Ka Mustamäe ise oli alles sündimas. Boris mäletab, kuidas Nõmme mäelt alla vaadates hakkas vanade eramajade vahele tekkima esimeste viiekorruseliste majade joon. Õppetöö toimus esialgu Koplis, kuid tasapisi kolis ülikool uutesse Mustamäe korpustesse.

Tudengipõlve mahtus mõistagi rohkem kui õppimine. Septembris käidi kolhoosis kartuleid võtmas, metskondade saunades peeti pidusid ning ühiselamus mängiti bridži ja malet. Viimases ei tasunud alahinnata ka Borisi rühma ainsat naist Viivet, kes osutus Eesti maletšempioniks.

Boris Gordoni enda side ülikooliga kujunes erakordselt pikaks: viis aastat tudengina ja seejärel 50 aastat töötajana. Kokku 55 aastat ühes ülikoolis.

🎭 Suvelavastus „Nüüd õpin Mustamäel“ inspireeris meid talletama meie inimeste mälestusi ja lugusid. Sest ülikooli ajalugu ei koosne ainult hoonetest, kuupäevadest ja teadussaavutustest. Selle moodustavad inimesed, kes on siin õppinud, õpetanud, uurinud ja elanud.

🎥 Vaata Boris Gordoni meenutusi 1960. aastate ülikoolielust 👇
https://www.youtube.com/watch?v=CNwV1wefvFI

📸𝑇𝑎𝑙𝑙𝑖𝑛𝑛𝑎 𝑇𝑒ℎ𝑛𝑖𝑘𝑎𝑢̈𝑙𝑖𝑘𝑜𝑜𝑙𝑖 𝑀𝑢𝑢𝑠𝑒𝑢𝑚

09/10/2026

Eesti valmistub tuumaenergia võimalikuks tulekuks, kuigi otsust tuumajaama rajamiseks pole veel tehtud. Enne tuleb selgeks vaielda hind, riskid, ohutus ja see, kas meil jätkub selleks piisavalt pädevaid inimesi ning teadmisi. 🧠

Trialoogi debatil arutasid nende küsimuste üle Jaanus Uiga, Argo Rosin, Alan Tkaczyk, Kalev Kallemets ja Madis Vasser. Debatti juhtis Silver Tambur.

Aga miks peaks Eesti üldse tahtma saada tuumariigiks? Fermi Energia juhatuse esimehe Kalev Kallemetsa jaoks taandub vastus paljuski küsimusele, kui ambitsioonikas riik tahab Eesti olla. 🚀

„Ma tahan, et Eesti oleks tugev. Et me ei ole mingi möku, kes millegagi hakkama ei saa," tõdes ta. 💪

Loe Trialoogist, mis on Eesti tuumaplaanides veel lahtine. 👇

https://trialoog.taltech.ee/kas-eesti-on-tuumajaamaks-valmis/

07/10/2026

🧠 Miks püsib mõne inimese aju kõrge eani terav, samal ajal kui teistel tekivad mälu- ja tähelepanuprobleemid juba varem?

Aju vananemise kohta on veel palju avastada. Miks vananeme erinevalt? Mis toimub närvirakkudes vananemise ning selliste haiguste nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõve korral? Ja kuidas saaksime aju tervist paremini hoida?

TalTechis otsivad neile küsimustele vastuseid lausa kaks uurimisrühma. Professor Kärt Mätlik ja vanemteadur Kert Mätlik uurivad närvirakkudes toimuvaid muutusi, et mõista, mis aitab ajul ka vanemas eas hästi toimida.

🔎 Loe lähemalt, kuidas meie teadlased aju vananemise saladusi avavad:
https://taltech.ee/uudised/looduse-musteerium-vajab-lahendamist-miks-vananeb-mone-inimese-aju-kiiremini

Oleme teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni eestvedaja. Uuri lähemalt!

06/10/2026

Kui palju läheb matemaatikat vaja siis, kui kool on juba ammu läbi? 🤔 Tuleb välja, et päris palju. Boltis jõuavad matemaatika baasteadmised igapäevatöösse nii programmeerimises, tootearenduses kui ka müügis.

Pane enda teadmised proovile e-rehkendusel 8. oktoobril kell 10.

🔗 Rehkendada saab lehel: erehkendus.err.ee

06/10/2026

🎓 Mõnikord algab karjäär lihtsalt sellest, et teed tudengina midagi, mis sulle päriselt meeldib.

Kui Sten Kalder 2011. aastal Tehnikaülikooli õppima tuli ja Kultuuriklubis üritusi korraldama hakkas, oli see tema jaoks lihtsalt hobi. Täna juhib ta TalTechi ürituskorralduse keskust ning pälvis ülikooli 108. aastapäeval Mente et Manu teenetemedali.

Üks Steni algatustest on tänaseks saanud oluliseks osaks TalTechi kultuurist – Linnakupidu. Idee sündis ülikooli 100. aastapäeva eel üsna lihtsast mõttest: akadeemiliste traditsioonide kõrval on vaja ka pidupäeva, mis ühendaks kogu ülikoolipere.

💬 „Meil on vaja ka pidupäeva, mis toob kokku kogu liikmeskonna alates rebasest kuni rektorini.“

Steni lugu näitab hästi, kuidas organisatsioonikultuur sünnib. Mitte ainult strateegiatest ja väärtustest paberil, vaid inimestest, kes märkavad võimalust midagi paremaks teha, pakuvad idee välja ja viivad selle ka ellu.

Ja vahel võib tudengipõlve hobist saada töö, millega kujundad aastaid hiljem teiste inimeste ülikoolikogemust.

👉 Loe Steni teekonnast ja sellest, miks traditsioonid ei pea tähendama vanamoodsust: https://taltech.ee/uudised/sten-kalder-meil-vaja-pidupaeva-mis-toob-kokku-koik-rebasest-rektorini

05/10/2026

Unistuste reis ei pruugigi olla nii kaugel, kui esmapilgul tundub ✈️

Kui tead, kui palju sul eesmärgi saavutamiseks vaja on, saad välja arvutada, kui palju tuleks iga kuu kõrvale panna. Natuke rehkendamist ja säästmisplaan ongi olemas 📈 💸

🤝🏼 E-rehkendada aitab SEB
🗓️ Üle-eestiline e-rehkendus toimub 8. oktoobril kell 10
🔗 erehkendus.err.ee

05/10/2026

**Kõik on tegelikult lihtne – tuleb lihtsalt kaosest õige asi üles leida.** ⚙️

Nii võtab õpetajate päeval õppimise kokku TalTechi Tartu kolledži küberfüüsikaliste süsteemide tudeng Jörgen Vask.

Tema jaoks tähendab õppimine keeruliste asjade tükkideks võtmist: katsetad, testid, mõtled läbi ja lõpuks saad aru. Aga inseneriks õppides on vähemalt sama oluline küsida, mis võib valesti minna.

🔥 Kus võib komponent üle kuumeneda?

⚙️ Kus võib süsteem kokku joosta?

💡 Kas sama asja saaks teha lihtsamalt ja töökindlamalt?

Jörgen usub, et just selline kriitiline mõtlemine eristab teooria tundmist päris inseneri mõtlemisest.

TalTechis hindab ta eelkõige võimalust ise teha ja proovida: „Siin on vabadus proovida. Kui sul tekib projekt, saad sellele isegi rahastust. Küsimus on ainult selles, kas sa ise võtad ette.“

Jörgen võtab ette küll. Praegu vastutab ta ülikoolis muu hulgas töökoja ja 3D-printimise eest ning juhib robolahingu meeskonda. 🤖

Loe Jörgeni lugu õppimisest, inseneriks saamisest ja sellest, miks tasub vahel mõelda ka sellele, kuidas asjad võivad untsu minna 👇

https://taltech.ee/uudised/jorgen-vask-koik-tegelikult-lihtne-tuleb-lihtsalt-kaosest-ules-leida

02/10/2026

Ka jäätise taga peitub paras ports matemaatikat ehk siis kui kaua peab ikkagi ootama, et jäätis saavutaks parima tekstuuri ja maitse?🍦 Oletame, et väljas on suvi, aga jäätist hoitakse –18 °C juures, siis tuleb appi võtta nii pluss- kui ka miinuskraadid. Natuke rehkendamist ja temperatuuride vahe ongi teada 🧮 🌡️

Aitäh rannaliiva eest, Beach House Ülemiste 🏖️

🤝🏼 E-rehkendada aitab Balbiino
🗓️ Üle-eestiline e-rehkendus toimub 8. oktoobril kell 10
🔗 erehkendus.err.ee

02/10/2026

🏗️ Kujutage ette Mustamäed ilma Sõpruse puiestee, busside ja praeguse ülikoolilinnakuta. On aasta 1963 ning ümberringi laiuvad peamiselt liivaväljad.

Just siis alustas TPI-s õpinguid tänane emeriitprofessor Priit Kulu. Esimesel õppeaastal tuli loengute kõrval käia täiskohaga tööl Talleksis. Kui õhtune töövahetus lõppes poole kahe ajal öösel, polnud enam transporti, millega Mustamäelt linna saada. Nii tuli Gagarini puiestee ühiselamusse kõndida 7–8 kilomeetrit jalgsi.

Talleksis õppis Priit ka keevitama. See on oskus, mida ta hoiab au sees tänaseni, võttes korra-kaks kuus ikka keevitusaparaadi kätte.

Tudengielu polnud siiski ainult töö ja õppimine. 35-rublase stipendiumi juures tähendas viis rubla juba päris korralikku väljaminekut: selle eest sai õhtul „kõrtsis“ süüa ja kaks õlutki kõrvale. Ühiselamus aga kujunes tugev kambavaim, mis on vastu pidanud tänaseni: Priidu kunagised MM-13 rühmakaaslased saavad kokku igal aastal, enam kui pool sajandit pärast lõpetamist.

🎭 Suvelavastus „Nüüd õpin Mustamäel“ inspireeris meid talletama meie inimeste mälestusi ja lugusid. Sest ülikooli ajalugu ei koosne ainult hoonetest, kuupäevadest ja teadussaavutustest. Selle moodustavad inimesed, kes on siin õppinud, õpetanud, uurinud ja elanud.

🎥 Vaata emeriitprofessor Priit Kulu meenutusi 1960. aastate ülikoolielust 👇

https://www.youtube.com/watch?v=7luTm0r5jVM

📸(Priit Kulu paremal) 𝑇𝑎𝑙𝑙𝑖𝑛𝑛𝑎 𝑇𝑒ℎ𝑛𝑖𝑘𝑎𝑢̈𝑙𝑖𝑘𝑜𝑜𝑙𝑖 𝑀𝑢𝑢𝑠𝑒𝑢𝑚

01/10/2026

🥕🍅🫐 Kui toidulaual on piisavalt eri värvi, ei pea vitamiinide ja mineraalainete tabeleid näpuga taga ajama.

Rahvusvahelisel taimetoidupäeval tuletab meie toiduteadlane Kaarel Adamberg meelde lihtsat põhimõtet: mida mitmekesisemalt eri värvi köögi- ja puuvilju sööme, seda lihtsam on saada toidust kätte erinevaid mikrotoitaineid.

Värvid pole seejuures ainult ilu pärast. Taimedes leiduvad vitamiinid, mineraalained ja polüfenoolid osalevad muu hulgas organismi antioksüdantsetes ja põletikuvastastes protsessides.

Ja tervislikum taimne toidulaud ei tähenda tingimata eksootilisi supertoite. Adamberg soovitab vaadata ka meie oma tuttavate toiduainete poole: rukis, oder, kaer, nisu ja tatar. Täisteratooted on taimse toitumise oluline osa ning ka vana hea haputainaleib väärib tema sõnul toidulaual kohta.

Üks mõte veel: tervislikumalt süües tasub mõelda ka sellele, kui palju toitu ära viskame. Ligi kolmandik toidust läheb raisku ning koos sellega ka selle kasvatamiseks ja tootmiseks kasutatud maa, vesi ja energia.

👉 Lihtne soovitus järgmiseks poeskäiguks: vaata korvi ja küsi, mitu eri värvi sealt vastu vaatab.