19/03/2026
Tartu Ülikool rohenädala raames toimus esmaspäeval teadlaste aruteluring „Kellele on vaja looduskaitset?“, kus vahetas mõtteid ka tippkeskuse maastike elurikkuse töörühma liige Merle Karro-Kalberg.
Aruteluringis osalesid lisaks veel Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja loodushoiu lektor Eva-Liis Tuvi, Tartu Ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull ja Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia kaasprofessor Priit Zingel.
Olulisi mõtteid arutelust:
🌿Me peaksime eristama üksteisest mõisteid “looduskaitse” ja “looduse kaitse”. "Looduskaitse" kokku kirjutatult tähendab inimeste jaoks sageli lihtsalt mingisugust riiklikku institutsiooni, mida ei mõisteta ja millele sageli vastandutakse. Kui me räägime "looduse kaitsest", siis see kõlab kohe kuidagi kodusemalt ja lähedasemalt.
🏙️Kuigi linnad moodustavad umbes 3% kogu maakera pindalast, siis tarbivad need 70% kogu maakeral toodetavast energiast. Säästlikumalt elamiseks tuleks keskenduda just linnade enrgiakulule ja looduslikud lahendused aitavad linnade energiavajadust kõvasti vähendada. Üleliigset vett ei ole alati vaja torusse ajada, vaid seda suudavad efektiivselt imada ka rohealad ning linnade jahutamiseks saab kasutada ka varju pakkuvaid puid. Ja siinkohal ei piisa sellest, et meil on üks looduskaitseala kuskil linnast väljas, sest see ei aita meid linnasiseste probleemidega toimetulekul.
🌱Igaühe looduskaitse üks väljendusviis on see, et kõik, kel on natukenegi maad, jätku sellest üks osa pärismaisele kooslusele kujuneda. Ka linnas saab lasta kooslusel pikemat aega kujuneda ning liikidel omavahel sobituda. Lisaks saab igaüks linnas ka lihtsalt elurikkaid alasid rohkem tolereerida ja juba seeläbi linnade looduse kaitsesse panuse anda.
🐝Üks levinud müüt on, et Eesti linnad on ju päris rohelised. Linnulennult vaadates võib see tõesti nii tunduda, kuid näiteks putuka tasandil on pilt hoopis teistsugusem. Tegelikult on seis päris kurb: linnades on küll suuremaid puid, kuid nende all on tihti vaid muru ja muld. Kuigi suured puud on meie linnades suureks väärtuseks, siis elurikkuse seisukohalt on oluline ka see, mis on puude all.
Lingi arutelu järele kuulamiseks leiab kommentaaridest.
***ENG***
As part of Green University Week, the University of Tartu hosted a discussion titled “Who Needs Nature Conservation?”, where Merle Karro-Kalberg, a member of our Landscape Biodiversity Group, also shared her thoughts as well.
Other participants included Eva-Liis Tuvi, lecturer in environmental protection and nature conservation at Estonian University of Life Sciences, Kalevi Kull, professor of biosemiotics at the University of Tartu, and Priit Zingel, associate professor of hydrobiology at the Estonian University of Life Sciences.
Key points from the discussion:
🏙️Although cities cover about 3% of the Earth’s surface, they consume around 70% of the energy produced globally. To live more sustainably, we should focus on urban energy use, and nature-based solutions can significantly reduce cities’ energy demand. Excess water does not always need to be directed into pipes; it can be managed through green areas, and trees can be used to provide shade and cool cities. In this context, it is not enough to have just one protected area somewhere outside the city.
🌱One way everyone can contribute to nature protection is by allowing part of their land, no matter how small, to develop into a natural habitat. Even in cities, areas can be left to develop over time, allowing species to adapt and find balance. Additionally, simply tolerating more biodiverse areas in urban spaces is already a contribution to protecting nature.
🐝A common myth is that Estonian cities are already quite green. From a bird’s-eye view, this may seem true, but at the level of insects, the picture is very different. In reality, the situation is quite poor: cities may have large trees, but beneath them there is often only grass or bare soil. While large trees are a great value in urban environments, biodiversity also depends on what exists under those trees.
The link to listen to the discussion can be found in the comments.
