FYYSIKA.EE mõtleb järele

23/03/2020

Süsiniku atmosfäärist sidumine liigub ideena jätkuvalt ringi. Uurime lähemalt! https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/43809

16/07/2019

Vedelikuks on silikoonõli, ka tilkades on seesama vedelik. Vedelik pannakse võnkuma signaaliga, mis on kahe võnkumise summa (sagedused 80 Hz ja 39,5 Hz).Tilgad põrkavad vedeliku pinnal. Perioodiline ümberpaigutumine on tingitud tasapisi muutuvast faaside vahest erinevate sagedustega võnkumiste vahel.
Rahil N. Valani, Anja C. Slim, and Tapio Simula, Superwalking Droplets, Phys. Rev. Lett. 123, 024503 (2019)

04/03/2018

Ajakirja Nature 7. veebruari numbris avaldati artikkel, kus anti teada, et puitu teatud viisil keemiliselt töödeldes ja seda siis kokku pressides on võimalik seda 10 korda tugevamaks teha (vt pilti). Ja see on äge! Tausta uurides selgub, et loomulikult ei ole see tulemus esimene omataoline. Mis ehk veelgi põnevam - puitu on proovitud edukalt ka läbipaistvaks teha. Kõlab kui Eesti jaoks strateegiliselt oluline uurimissuund?

23/02/2018

Isegi eestikeelsed portaalid rõkkavad! Lõpuks ometi teadusuudis, mida me kõik mõistame – tavalise fotoaparaadiga on pildistatud strontsiumi aatomit! Kas tõesti? Nagu ikka, pilt läheb veidi selgemaks, kui asjasse süüvida. Vt https://mailchi.mp/c55101f291c6/ndalakiri-mesilane-39?e=392b6a9c92

28/07/2016

Osakestefüüsikud üritavad leida osakest, millest koosneb tumeaine. Seni edutult, sest neil päevil oma töö lõpetanud LUX tumeaine detektor ei suutnud detekteerida nõrgalt interakteeruvaid massiivseid osakesi (weakly interacting massive particles (WIMPs)) – just seda osakest peetakse parimaks tumeaine osakese “kandidaadiks”. Vt http://www.fyysika.ee/?p=251194

25/07/2016

Paremalt, läbi metallist toru, tuleb infrapuna (ja seega silmale nähtamatu) laseri kiir. See kiir koondub väikeseks täpiks ja tekitab õhu molekulidest plasma. Plasma omakorda kiirgab valget, suunatud valgust. Foto: Zhijun Xu, Nankai Ülikool.

05/07/2016

Aeg-ajalt on vaja vaadata läbi mõne eriti väikse avause. Sellel pildil on valguskaabel aetud läbi 100 mikromeetrise avaga süstlanõela, valguskaabli otsas on uudne optiline lääts. Valguskaabli teisest otsast saab pilti vaadata. Vt http://www.fyysika.ee/?p=238119

16/06/2016

Hiljutises Ameerika Füüsikaühingu ajakirjas ilmus artikkel sellest, kuidas Ameerika Ühendriikides eelmise sajandi 60-ndatel ja 70-ndatel aastatel töötati tõsimeeli välja tuumajõul töötavat tehissüdant: 60 grammi plutoonium-238 tekitab radioaktiivsel lagunemisel soojust võimsusega 33W, millega saab tööle panna väikese verd pumpava soojusmasina. Ajad ja hoiakud on muutunud, teadlikkus tõusnud. On, mille üle järele mõelda. Täpsemalt saab lugeda: http://scitation.aip.org/content/aip/magazine/physicstoday/article/69/5/10.1063/PT.3.3168

22/05/2016

Selle seeria viimane Mesilane seab sihte. Üks konkurss, üks algatus. Uurimishimulised liituvad Uurimisrühmaga. Liituvad ka need, kes tahavad sellest Peipsi järvest tehtud pildist rohkem teada.

Õpilased saavad läbi vaatamiseks saata oma värskelt valminud uurimis- ja loovtöid. Jagatakse auhindu. Kõikide osalejate vahel loosime välja iPad'i.

28/04/2016

Jää, sool ja jäätis. Kuiv jää ja vedel lämmastik. Ilmad lähevad soojemaks, mõtted mujale, külmad asjad jälle moodi! Mõnel autol on vesi mootoris. Füüsika e-õpik muudkui edeneb.

21/04/2016

Kondensaatoris on elektriväli. Elektriväljas on energia. Energia liigutab ja jätab meelde. Anname ka teada inglise-eesti-inglise sõnastiku avamisest e-õpikus.

15/04/2016

Nähtav ja nähtamatu. Looduses ja tehnoloogias. Te ikka teate, millises taskus rändlinnud oma kompassi hoiavad?