Eesti Meteoroloogia Selts

31/07/2026

Juuresoleva värvilise, kuid vananenud logoga tervitame Austria kolleege. 175 aastat tagasi, 23. juulil 1851. a. kinnitas keiser Franz Joseph I asutuse nimeks "Zentralanstalt für Meteorologie und Geodynamik" (ZAMG) loomise. Sellest kujunes Euroopa ilmateaduste ning geofüüsika üks juhtivaid uurimiskeskusi. ZAMG oli näiteks WMO eelkäija IMO asutamise initsiaatoreid - 1873. a peeti IMO esimene kongress just Viinis. 2022. aastal ühendati ZAMGiga Austria geoloogiateenistus ja uue asutuse nimeks sai 1. jaanuarist 2023 GeoSphere Austria.
Veel mõnedest tähtpäevadest:
100 aastat tagasi, 3. augustil 1926 tabas Setumaad laastav rahe. Terade kaaluks hinnati 20 g.
95 aastat tagasi 7. juulil 1931 mõõdeti Tuneesias Kebili linnas 55°C - senini püsiv Aafrika kuumarekord ja maailmas II kohal olev temperatuur. Viimasel ajal on seda prantsuse koloniaalvägede poolt tehtud mõõtmist kritiseeritud, kuna ükski hilisem temperatuur Kebilis pole rekordi lähistelegi jõudnud.
90 aastat tagasi, 17. juulil 1936 tulid Laimjalas alla raheterad, mis olla kaalunud pool kilo.
25 aastat tagasi, 2001. a. juuli keskel tabas Eestit selle sajandi esimene kuumalaine.
15 aastat tagasi, 30. juulil 2011 sadas Tallinnas rekordihõngulised 81,4 mm/ööp.

Allikad: Wikipedia, Vikipeedia, "Eesti kliima minevikus ja tänapäeval".

25/07/2026

Õnnitleme meie seltsi aktiivset liiget, ilmateadlast, keskkonnaaktivisti ja -poliitikut Marko Kaasikut tähtsa sünnipäeva puhul! Õnne ja jõudu!

Pilt: Vikipeedia

24/07/2026

Eks iga organisatsioon unista, vähemalt salakesti, et meedias neist mõni uudis ilmuks. Võib öelda, et meteoroloogiaselts on oma läbimurde saavutanud - meie aasta ilmasündmuse valimine on jäänud silma tuntud lugejakirjade autorile Rainis Lipstokile, kes selle peale "Uutes Uudistes" "tuld" annab.
Oleme Lipstokiga nõus - eks see üritus sai tõesti välja mõeldud "klikkide" kogumiseks :-D
Ülejäänu osas oleks aga oodanud autorilt rohkem süvenemist. Näiteks selles, milline oli ürituse eraalgatuslik ja milline riiklik osa.
Veel julgeks autorile soovitada arvutiekraani tagant korraks püsti tõusta ja kliimamuutustega tõtt vaadata: sel aastal 501 hääletanust andsid 133 oma hääle "tavalise talve" eest. Millest see räägib? Näiteks sellest, et "tavaline talv" on muutunud nii haruldaseks, et inimesed peavad seda erakordseks sündmuseks.

Kas teil on ka vahel tunne, et olete sattunud halba komöödiafilmi, mille stsenarist on täielikult mõistuse kaotanud? Mina igatahes olen. Äsja selgus rabav uudis: riiklikud ametkonnad ja ilmahuvilised valisid suure hääletuse tulemusel välja „aasta ilmasündmuse“. Ja trummipõrin… võitj...

20/07/2026

Täna meenutame Soome silmapaistvat meteoroloogi Aili Linnea Nurmineni (1896-1972), kelle sünnist möödus 16. juulil 130 aastat. Tema oli Soomes esimene naisterahvas, kes ilmateadustes n.ö. "läbi lõi". Soomlased väidavad, et ta oli maailmas esimene naine, kes sai PhD meteoroloogia alal. See ei ole küll päris õige, sest kui ta 1955. a. doktorikraadi kaitses, oli maailmas juba mitu naisdoktorit. Aga esimeste seas oli ta kindlasti. Teda peetakse ka Soome "esimeseks rahvusvaheliselt tunnustatud naisteadlaseks tehnikateaduste alal."
Aili Nurminen sündis Pori linnas ja lõpetas 1927. a. Helsingi ülikooli. Ta läks tööle Soome meteoroloogia instituuti. Nurmineni elus toimus järsk pööre 1936. aasta detsembris, kui ta määrati Helsingi lennujaama meteoroloogiateenistusse. Ta pani aluse Soome tsiviil- ja sõjalennunduse meteoroloogilisele teenindamissüsteemile, muuhulgas hankis lennumeteoroloogiale moodsaid seadmeid. Nii võeti lennundusmeteoroloogias 1939. a. kasutusele teletaip. Soome postiteenistusse tuli selline masin alles 1949. aastal.
Teadlasena tegeles ta peamiselt udude uurimisega. Tema panus Soome ilmateadusele jätkub läbi Aili Nurmineni fondi, millega toetatakse füüsika ja meteoroloogia ala naissoost doktorante.
Allikas: Wikipedia
Pilt: https://apurahat.skr.fi/skrfi/NimikkorahastotLiittyma.aspx?action=nimikkorahastoesite&numero=297547

19/07/2026

https://www.facebook.com/story.php?story_fbid=1348269674152760&id=100069092204688&post_id=100069092204688_1348269674152760&rdid=o5qg3tfEsv04LOPc #

🌦️ 𝐀𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐢𝐥𝐦𝐚𝐬𝐮̈𝐧𝐝𝐦𝐮𝐬 𝐨𝐧 𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐮𝐝!

Keskkonnaagentuuri ja Eesti Meteoroloogia Seltsi korraldatud hääletusel kogus 𝐤𝐨̃𝐢𝐠𝐞 𝐫𝐨𝐡𝐤𝐞𝐦 𝐡𝐚̈𝐚̈𝐥𝐢 𝐩𝐢𝐤𝐞𝐦𝐚𝐚𝐣𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐤𝐞𝐬𝐤𝐦𝐢𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐤𝐮̈𝐥𝐦𝐞𝐦 𝐣𝐚 𝐤𝐮𝐢𝐯𝐞𝐦 𝐣𝐚𝐚𝐧𝐮𝐚𝐫 𝐧𝐢𝐧𝐠 𝐯𝐞𝐞𝐛𝐫𝐮𝐚𝐫 𝟐𝟎𝟐𝟔. 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐥. See talv tõi kaasa rohkelt merejääd, jääteed saarte vahel ning erakordselt madala mereveetaseme ja 5. veebruaril langes see Haapsalus ja Dirhamis koguni -76 cm-ni.

Hääletusel osales 501 inimest ning kokku sai valida 11 silmapaistva ilmasündmuse vahel.

🥈 Teisele kohale jäi heitlik ilm laulu- ja tantsupeo ajal (3.–6. juuli 2025) ning 🥉 kolmandaks võrdlemisi niiske ja sajune 2025. aasta suvi.

Aitäh kõigile, kes oma hääle andsid! 🙌

Foto: Riiulpilv, autor Keskkonnaagentuuri sünoptik Kairo Kiitsak.

19/07/2026

Ilmahuviliste kokkutuleku teine päev. Tähtsad teaduskõned jätkuvad.

18/07/2026

Meteoroloogia Seltsi suvepäevade ehk ilmahuviliste ja äikesevaatlejate 17. kokkutuleku esimene päev jõudis õhtule.

10/07/2026

Homme, 11. juulil, saadetakse Tallinnas Metsakalmistu kabelist viimsele teele Eesti male suurkuju Iivo Nei (1931-2026). Nei kohta on sageli öeldud, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse. Küllap on paljudel kodus raamaturiiulil Nei kirjutatud maleõpikud ja nii mõnigi mäletab tema juhitud "Malekooli" ETV ekraanilt.
Siinkohal aga meenutame, et Iivo Nei oli üks Eesti aktinomeetria pioneere. Nimelt õppis Nei Tartu ülikoolis füüsikat ja kaitses 1954. aastal diplomitöö pealkirjaga: "Effektiivse kiirguse arvutusmeetodite kontroll Tartu Aktinomeetria jaama 1953.a. päevaste vaatluste põhjal". Rahvusarhiivis säilitatakse toimikuid, millest võib järeldada, et aastatel 1954-56 töötas ta hüdrometeoroloogiateenistuses ja 1956-58 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudis. Ehk siis Iivo Nei töötas aktinomeetrialaboris.
Juuresoleval pildil ongi nooruke Iivo Nei (vasakult teine) laboratooriumi kolleegide keskel.
Lisaks ei tasu unustada, et Iivo Nei oli 1964. aastal ilmunud õpiku "Üld- ja agrometeoroloogia" üks autoritest ja on ainuüksi selle faktiga igaveseks jäädvustanud oma nime Eesti ilmateaduste ajalukku.
Pilt: https://scorpion.to.ee/atm/fai.html

09/07/2026

Kes pole ÜLDSE kuulnud või VEEL hääletanud, siis meteoroloogiaselts korraldab ka sel aastal "Aasta ilmasündmuse" valimist.
Hääletusele on pandud 11 sündmust, mis toimusid ajavahemikul 2025. aasta jaanipäevast kuni 2026. aasta jaanipäevani.
Osalege ise ja öelge tuttavatele!

27/06/2026

ILMAHUVILISTE JA ÄIKESEVAATLEJATE 17. KOKKUTULEK 18.-19. juulil 2026 Kaika Seltsimajas
Täpsem info ja registreerimine meteoroloogiaseltsi kodulehel:
https://meteoroloogia.ee/

PÄEVAKAVA
(päevakavas võivad tulla veel väiksemad muudatused)
LAUPÄEV, 18.07.2026
10:00-11:00 Saabumine, suupisted
11:00-13:00 Ettekanded I osa
11:00 Tervitussõnad
11:05-11:35 „Aerosoolid ja kasvuhoonegaasid tropopausis: transport ja klimatoloogia“, Tuule Müürsepp
11:35-12:05 „Õhukvaliteedi hindamisest lume kaudu“, Marko Kaasik
12:05-12:35 Karula järvede seisundist ja ilmaolude võimalikust mõjust, Ingmar Ott
12:35 -13:00 „Ilm muutuvas looduses“, Metsavana
13:00-14:00 Lõuna
14:00-15:30 Ettekanded II osa
14:00-14:30 „Navitrolus Cumulus”, Navitrolla
14:30-15:00 „Agrometeoroloogiline ettekanne“, Merko Kärp
15:00-15:30 “Paul-Techi mullajaam – teadmine maa seest ja maa pealt", Tarmo Kannik
15:30-16:00 „Eesti kliimaatlasest ja muudest kaartidest“ (pealkiri täpsustub), Mati Tee
16:00-16:30 Sirutuspaus
16:30-18:00 Eesti Meteoroloogia Seltsi üldkoosolek
18:00-19:30 “Kaika küla ajalugu”, Tamaara Dräbtsinskaja. Järgneb ekskursioon lähiümbruses
19:30-20:30 Õhtusöök. Korraldajate poolt on grillvorst, salat, leib. Meelepärased joogid ja erisoovide korral ka toidu palume igaühel endal kaasa võtta!
Laupäeval toimuvad ettekannete ajal ka tegevused lastele. Õhtul on võimalus minna suitsusauna, huvi korral märkige see kindlasti registreerimisvormis. Rõõmsatele jagub ka tantsu ja laulu!
PÜHAPÄEV, 19.07.2026
9:00-10:00 Hommikusöök
10:00 Ettekanded III osa
10:00-10:30 “Trombidest ja rahest”, Kairo Kiitsak
10:30-11:00 “Aasta ilmasündmuse väljakuulutamine”, Kairo Kiitsak
11:00-11:30 „Agrokliima ressursside muutused Eestis“, Piia Post
11:30-12:00 “Võru keele olukorrast läbi 20. sajandi”, Hipp Saar
12:00 Päeva lõpp

foto: Arvo Meeks/LEPM