Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus

22/08/2022

Uus õppeaasta algab Tartu Ülikoolis täpselt nädala pärast, 29. augustil!

Sel sügisel alustab humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistriõppekavadel õpetajaks õppimist 84 tudengit:
🔹11 eesti keele ja kirjanduse õpetajat
🔹12 eesti keele võõrkeelena õpetajat
🔹 18 inglise keele õpetajat
🔹 3 saksa keele õpetajat
🔹 2 prantsuse keele õpetajat
🔹 1 vene keele õpetaja
🔹 5 ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajat
🔹 32 kunstide ja tehnoloogia õpetajat

Soovime jõudu ja jaksu algavaks kooliaastaks!

23/05/2022

Aga mis saab kirjandusõpetusest, kui kohustuslik kirjandus on kadunud?

"Ainekavades on lugemine jätkuvalt kohustus, milleta kirjanduse õpitulemusi ei ole võimalik saavutada. Seda kohustust võiks ometi õilistada vabadus tekste valida. Lugemisraamatute valiku võib tõepoolest suuresti teha õpetaja, kuid ka õpilase enda osaline vabavalik, selleks et tärkaks lugemisrõõm ja kujuneks harjumus lugeda, on didaktiliselt oluline printsiip."

Eesti kirjanduse didaktik ning HTM-i riikliku õppekava arenduse keele ja kirjanduse valdkonna töörühma juht Andrus Org seletab pingelisel lõpueksamite perioodil kirjanduse õppekava ajakohastamise põhimõtteid 👉

Kirjanduse õpetamine on muutunud üldhariduskoolides üha keerulisemaks, sest kirjanduse roll ühiskonnas, kogu valdkonna kandepind, kirjanduslike sõnumite kaal ja toime on tugevasti teisenenud. Traditsiooniline kirjandusharidus on asendumas innovaatilisemate praktikatega, kirjutab Andrus Org.

23/05/2022

Aga mis saab kirjandusõpetusest, kui kohustuslik kirjandus on kadunud?

"Ainekavades on lugemine jätkuvalt kohustus, milleta kirjanduse õpitulemusi ei ole võimalik saavutada. Seda kohustust võiks ometi õilistada vabadus tekste valida. Lugemisraamatute valiku võib tõepoolest suuresti teha õpetaja, kuid ka õpilase enda osaline vabavalik, selleks et tärkaks lugemisrõõm ja kujuneks harjumus lugeda, on didaktiliselt oluline printsiip."

Eesti kirjanduse didaktik ning HTM-i riikliku õppekava arenduse keele ja kirjanduse valdkonna töörühma juht Andrus Org seletab pingelisel riigieksamite perioodil kirjanduse õppekava ajakohastamise põhimõtteid 👉

Kirjanduse õpetamine on muutunud üldhariduskoolides üha keerulisemaks, sest kirjanduse roll ühiskonnas, kogu valdkonna kandepind, kirjanduslike sõnumite kaal ja toime on tugevasti teisenenud. Traditsiooniline kirjandusharidus on asendumas innovaatilisemate praktikatega, kirjutab Andrus Org.

07/04/2022

Rohkem kui 50 üliõpilast on koolitatud ning valmis ukraina lapsi eesti keele õppel toetama! 👏

Oleme uhked hakkajate üliõpilaste, aga ka õppejõudude üle, kes noori suunavad. Õppepäeva viis teiste hulgas läbi eesti keele kui teise keele didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik, kelle eestvedamisel tutvuti lihtsa eesti keele ning mängulise keeleõppe põhimõtetega.

Ükski keeleõppija ei peaks tundma end võõras kultuuris üksijäetuna ning tänane koolitus oli alles esimene. Слава Україні!

Esimene rühm üliõpilastest vabatahtlikke, kes hakkavad koolides Ukraina lapsi eesti keele õppel toetama, on koolitatud ja valmis Tartu koolides lastega kohtuma!

Koolitusel viis eesti keele kui teise keele didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik koos tudengitega läbi erinevaid mänge, mida keeleõppe tundides rakendada. Meie Ukrainast pärit doktorant Anna Branets ja teadur Denys Teptiuk andsid ülevaate Ukraina keelest ja kultuurist, et toetada vabatahtlikke kontakti leidmisel lastega, ning koolipsühholoog rääkis laste traumapsühholoogiast. Koolituse korraldaja, psühholingvistika kaasprofessor Virve Vihman rääkis tudengitele teise keele omandamisest.

Täname südamest kõiki vabatahtlikke, kes koolitusel osalesid ja palju edu õpetamisel!

29/03/2022

Professor Birute Klaas-Lang kirjutab Postimehes: "Mõte luua Tallinna ukraina-eesti keelekümbluskool väärib kindlasti arutamist. Ühest küljest pakub selline lahendus kohaliku ukraina kogukonna lastele võimaluse omakeelses keskkonnas õppimiseks ja hea eesti keele oskuse omandamiseks. Teisalt – ühtse Eesti kooli eesmärk on siiski laste-noorte kodukeelest sõltumatu koos ja kokku kasvamine."

❗️Ukraina sõda on eesti keele õpetamise tõstnud kõrgendatud tähelepanu alla. Loe eesti keele võõrkeelena professori mõtteid ühtsest Eesti koolist, keelekümblusest ning teistest ukrainlaste keeleõppega seotud dilemmadest:
👉 https://leht.postimees.ee/7486142/ukraina-sojapogenikud-ja-uhtne-eesti-kool?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=7486142&fbclid=IwAR2CU8FFP5_SHb39FuopFSTmctPXnJL-WsI3DFnYQC-YDSgqIut_NSEDr9k

Tartu kesklinnas, oma tavapärasel marsruudil kodu-ülikool, kuulen viimastel päevadel senisest rohkem venekeelset ja värske lisandusena ukrainakeelset juttu. Sõjapõgenikud pole lihtsalt statistikas kajastuvad arvud, vaid inimesed, pered, kelle aitamine paneb proovile Eesti riigi ja kohalike oma...

14/03/2022

ainult ilmutusvannis ilmun
oma kõrvu häbenedes nähtavale
kelle jaoks olen mustvalge
kelle jaoks värviline

- Andres Ehin (1993)

Tänasel emakeelepäeval tehkem paus maailma suurtest muredest! 💙💛 Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveebis jagavad Ilona Tragel ja Helen Hint, kuidas kirjutades leida endale vajalikku meelerahu, "et jaksaksime kõik tegutseda nii oma tavaelus kui aidata neid, kes abi vajavad".
✍️ https://www.blog.keel.ut.ee/opetajale-ja-opilasele/kirjuta-endale-rahu/?fbclid=IwAR3LRN1zb1-kuW2R0g8b2TzmxfYZwDyKp7oaTLiYKIlimP9P-SK3nu5WfOk

Kindlasti tasub kirjutades mõelda ka meie enda kultuuri ja keele ilule. Didaktikakeskus soovib kõigile keelesõpradele kaunist ja rahulikku emakeelepäeva! 🇪🇪

22/02/2022

"Uut eksamit luues ei osatud ette näha, et selleks valmistumise osaks saab näidete ja isegi arutluskäikude päheõppimine, kuigi vaja oleks eri allikate põhjal arvamuse avaldamise ning seoste loomise oskust."

Eesti keele riigieksami kaasajastamise üle arutlevad vilistlane Kati Käpp ning üldkeeleteaduse kaasprofessor Ilona Tragel 👏 Mõelgem kaasa!

Eesti keele riigieksami sisu võiks olla selline, mis võimaldab hinnata teksti mõistmise ja loomise oskust tänapäeval kasutada olevate vahendite ja taustamaterjalidega, selle asemel et kiskuda lõpetaja kuuetunnisesse maratoni, kus lõplikus tulemuses mängivad olulist rolli füüsilised võimed...

21/02/2022

Kas kaalud oma karjäärivalikuna õpetajaametit? Või pole veel sugugi kindel, mida õppima asuda? Igal juhul tule järgmisel nädalal lahtiste uste päevale! 🦉

Tartu Ülikooli lahtiste uste päev toimub tänavu veebis. Lisaks veebikonverentsile ja virtuaalsele messialale saab külastada ka erinevaid töötubasid. Tule ja saa teada...
🔷mida kujutab endast keeleteadus?
🔷 kuidas ajaloolane enda teadmisi rakendab?
🔷 milline on sinu usundiline kirjaoskus?
🔷 miks õpetajaametis kunagi igav ei hakka?
Töötubadesse registreerimine on avatud 28. veebruari keskpäevani!

Loe lähemalt: https://ut.ee/et/lahtised-uksed
Registreeru siin: https://ut.ee/et/lup22-tootoad

PS: kandideerimine magistriõppesse juba käib. Ehk leiad just siit vajalikku inspiratsiooni 😉

02.03.2022 toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev veebis.

14/02/2022

Eelmisel nädalal tähistati Eestis teist korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses”, mille eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus 👏
Loe, mida arvati naiste teadustegevust usuteaduskonnas. Teiste hulgas avaldab enda mõtteid ka meie religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev

25/01/2022

Tähelepanu, tähelepanu! 📢 Juba sel reedel algab kahepäevane humanitaarvaldkonna õpetajakoolituse talvekool, kuhu on oodatud kõik humanitaarainete õpetajad ja õpetajaks õppijad.

Talvekool toimub tervenisti veebis 👏 ning tänavuseks teemaks on õpetaja kutse-eetika ja väärtuskasvatus. Osalejad saavad kaasa mõelda kutse-eetikaga seotud teemadel: mis on eetika ja väärtused? Mis eesmärki täidavad eetikakoodeksid, ja täpsemalt – õpetaja kutse-eetika koodeks?

Peakõnelejad on prof. Margit Sutrop ja Mari-Liis Nummert eetikakeskusest ning religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev. Täpse ajakava ja Zoomi lingi saadame registreerunutele esimesel võimalusel.

Loe lähemalt ja registreeru 27. jaanuariks siin 👉
https://forms.gle/QjoSPGFwZcg1Gr4HA

24/01/2022

Õnnitleme ja rõõmustame! 🥳 Konverentsil „Õppejõult õppejõule 2022: mis on õpetamise tuum“ kuulutati välja aasta õppeteod ning tervelt kahte (!!) auhinnaga pärjatud meeskonda kuulub ka didaktikakeskuse juhataja Maigi Vija:

🔶 Õppemetoodika arendamise kogemusseminarid eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Eelmisel aastal kohtusid õppejõud regulaarselt Zoomis toimunud seminaridel, et jagada üksteisega õpetamisnippe, õpetamisega seotud õnnestumisi ja ebaõnnestumisi – otsisid õpetamise tuuma. Õppejõudude õpetamisoskused mõjutavad üliõpilaste õppimist väga palju.

🔶Eesti keele ja matemaatika riigieksami kursused gümnaasiumiõpilastele

Õnnitleme kõiki võitjaid ning soovime jõudu edasiseks 👏
https://humanitaarteadused.ut.ee/et/node/115642?fbclid=IwAR1CkJdUQkO31JaB4X_0BkBZP_boJ2Q5gyd4QiJEBG8VOnY1Mgpdi41mryc

Konverentsil „Õppejõult õppejõule 2022: mis on õpetamise tuum“ andis õppeprorektor Aune Valk üle 2021. aasta õppeteo ja õppekvaliteedi edendamise auhinnad.

18/01/2022

🦉 Veel täna on võimalik registreerida haridusteaduste instituudi kaasava hariduse seminarile!

Seminar toimub 19. jaanuaril kell 10:00-15:00 Worksupi veebikeskkonnas. Kui aga pole kindel, mida kaasav haridus endast kujutab, kuula Tartu Ülikooli kaasava hariduse töörühma liikme Pille Nelise selgitust
https://www.youtube.com/watch?v=4RkUU6iuSW4&ab_channel=Haridusteadusteinstituut

Täpse päevakava ning registreerimisvormi leiad siit 👉
https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx?id=F2M1bQQNvEq2toyXc4hbsG8e5UsOto9Ak_2pokzjE6FUMFI0QURYU05UUlpFU044NUtETkhZUUNYVy4u

Haridusteaduse doktorant Pille Nelis avab kaasava hariduse mõistet, lähtudes enda doktoritööst teemal “Kaasava hariduse raamistik alushariduse kontekstis”. N...