Kirjandus- ja teatriteadus Tartu Ülikoolis

30/06/2026

Mis lugu tahad sina uurida, jutustada või mõtestada?

Kui Sind paeluvad kirjandus, teater, pärimuskultuur või inimesed ja nende maailmad, siis ootame Sind Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituuti.

📖 Bakalaureuseõppes saad kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekaval valida kirjandusteaduse, teatriteaduse, etnoloogia või folkloristika eriala vahel.

🎓 Magistriõppes ootavad Sind kirjandus- ja teatriteadus, kultuurikorraldus ning etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia.

⏳ Avalduste esitamise tähtaeg on täna. Astu järgmine samm ja kandideeri!

25/06/2026

2025/2026. aasta vabade kunstide professor Viivi Luige viimane raamatusoovitus! 📚✨

💬 Soovitan soome kirjaniku Mika Waltari raamatut „Feliks Õnnelik”, mis on ilmunud eesti keeles Loomingu Raamatukogu väljaandel Tiiu Kokla tõlkes 2000 aastal, number 33–34.
Raamat on Soomes ilmunud 1958. aastal ja see erineb Mika Waltari ülejäänud teostest väga tugevalt ning üllatab lugejat kindlasti. Võiks öelda, et sel raamatul on Mika Waltari elus ja loomingus, aga samuti ka Soome kirjanduses oma eriline koht. Kuid mitte ainult Soome kirjanduses. „Feliks Õnnelikul” on ka Euroopa kirjanduses oma ainulaadne ja eriline koht. Selles raamatus räägib Mika Waltari väga tõsistest asjadest, võiks öelda, et inimese elu põhiküsimustest erilise mõistva huumoriga.

📌 Kõiki Viivi Luige raamatusoovitusi saad vaadata siit: https://kultuuriteadused.ut.ee/et/uudis/viivi-luige-raamatusoovitused-20252026-oppeaastal

04/06/2026

📚 Kutse osalema sümpoosionil „Übersetzte Romantik / Translating Romanticism“

10.–12. detsembril 2026 toimub Riias XIV Baltimaade kirjanduskultuuri sümpoosion „Übersetzte Romantik / Translating Romanticism“, mille korraldavad üheskoos Tartu Ülikool ja Läti Ülikool.

Sümpoosion keskendub romantismi tõlkimise, kohandamise ja kultuuriülekande praktikatele Baltikumi kirjanduskultuuris. Arutelu keskmesse tõusevad küsimused sellest, kuidas romantilised ideed, tekstid ja esteetilised vormid liikusid keelte, kultuuride ja kogukondade vahel ning kuidas need kujundasid Baltikumi kirjandus- ja kultuuriruumi.

Viimaste aastate uurimistöö on näidanud, et romantismi mõju Eesti, Läti ja baltisaksa kirjandusele on olnud märksa ulatuslikum ja mitmekesisem, kui seni on arvatud. Sümpoosion kutsub vaatlema Baltikumi romantismi transnatsionaalses ja interdistsiplinaarses perspektiivis, pöörates erilist tähelepanu tõlkele, (auto)tõlkele, adaptatsioonile, hübriidsusele, kultuurilistele piirialadele ning keelte ja kultuurikoodide põimumisele.

📅 Ettekande ettepanekute esitamise tähtaeg: 31. august 2026

📩 Lisainfo ja ettepanekute esitamine:
Liina Lukas
võrdleva kirjandusteaduse professor, Tartu Ülikool
[email protected]

01/06/2026

Homme kell 18 toimub Tartus Kirjanduse Majas „Baltisaksa luule antoloogia“ esitlus.

Tegemist on esimese eestikeelse baltisaksa luule tõlkevalimikuga, mis toob eesti lugejani sada luuletust neljast sajandist – vanim tekst pärineb 1769. ja uusim 2002. aastast. Kogumikus on esindatud 47 autorit ja 23 tõlkijat. Valik sisaldab nii varem ilmunud kui ka spetsiaalselt selle kogumiku jaoks loodud tõlkeid. Raamatu on koostanud Liina Lukas ja Vahur Aabrams ja see ilmus kirjastuses Ilmamaa.

Koostajate sõnul on valiku eesmärk pakkuda baltisaksa luulest võimalikult mitmekesine läbilõige ning tuua esile see, mis võiks olla eesti lugejale lähedane: jagatud ajalugu, ühine saatus, kohad ja maastikud, kodutunne ning koduigatsus.

Esitlusel räägivad Liina Lukas ja Vahur Aabrams antoloogia sünniloost ja tähendusest ning oma tõlkeid loevad Mirjam Parve, Märt Väljataga, Ivo Volt, Wimberg, Maarja Kangro, Toomas Kiho jt.

Ootame kõiki huvilisi!

27/05/2026

Eesti kirjanduse nooremteadur Rahel Ariel Kaur arvustab ajakirjas Looming Maarja Kangro värsket luulekogu „Parim võimalik punane” ning jõuab küsimuseni, mis jääb saatma kogu teost: kas solidaarsus saab üldse olla täiesti isetu?

Kauri sõnul toimib Kangro luulekogu „nagu deduktiivne argument”, mille keskmesse tõuseb süütunde, empaatia, performatiivsuse ja omakasu keeruline põimumine. Sõda, privileegid, kultuuribürokraatia, trauma ja kaastunne põrkuvad tekstides nii, et lugeja peab paratamatult küsima ka endalt, miks me aitame, kellele kaasa tunneme ja mida see meis endis rahuldab?

https://www.looming.ee/solidaarsus-ja-omakasu-on-sugulased/?fbclid=IwY2xjawSDo0pleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFRN1VqQXJiRkN6bVZhZVRLc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHoO2dVmluLAod_qsfgQdWp_TW4DJ83lcx5HNynH3Cv-kr3ZCrJWQ1gZqh_1p_aem_PaoCSsLEfsd-tCDxRb8A5w

Maarja Kangro: „Parim võimalik punane. Luuletusi aastaist 2020–2025”.

26/05/2026

Mis juhtub siis, kui bakalaureuseõpingute lõpuks tekib tunne, et kõige huvitavamad küsimused alles hakkavad avanema? Kultuuriteaduste instituudi magistriõppe tudengite sõnul võib just magistrantuur olla koht, kus oma huvid sügavamalt läbi mõelda, uusi suundi katsetada ja leida kindlam arusaam sellest, millega tulevikus tegelda soovitakse.

Küsisime kirjanduse- ja teatriteaduse ning EFRA (etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia) magistrantidelt, mis motiveeris neid õpinguid jätkama, kuidas magistriõpe on aidanud oma huvisid ja tulevikuplaane selgemaks mõelda ning mida soovitaksid nad bakalaureusetudengitele, kes kaaluvad magistriõppesse astumist.

Loe magistrantide kogemuslugusid siit👉 https://kultuuriteadused.ut.ee/et/uudis/miks-jatkata-opinguid-magistrioppes-vastavad-kultuuriteaduste-instituudi-uliopilased

📸: Karmen Juhkam. "Minu esimene katse oma magistritöö teooria osa kirjalikult kujutada, mis terve töö kirjutamise aja mul ka seinal oli. Päris hea ja uhke tunne on see nüüd seinalt maha võtta."

25/05/2026

2025/2026. aasta vabade kunstide professor Viivi Luik jagab sel õppeaastal igakuist raamatusoovitust. 📚✨

💬 Poolast pärit jidišikeelse ameerika-juudi kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi Isaac Bashevis Singer`i romaan „Shosha” on see raamat, mida ma soovitan sel kuul lugeda.
Raamat ilmus jidišikeelsena New Yorgis 1974.aastal. On tõlgitud väga paljudesse keeltesse.
Eestis ilmus Joel Sanga tõlkes alles 2017-ndal aastal EKSA kirjastuse väljaandel.
📚Soovitan lugeda kui üht tähelepanuväärsemat 20nda sajandi romaani!

20/05/2026

Eile andis Viivi Luik pidulikult vabade kunstide professori ametijärje üle Rainer Sarnetile.

Rainer Sarnet on filmirežissöörina rahvusvaheliselt tuntud oma visuaalse eripära, poeetilise maailmataju ja žanrilise julguse poolest, mis tõukuvad Eesti kultuurist, ent on saanud mõjutusi ka maailmakinost. Sarneti filmid ei järgi tavapäraseid jutustamismustreid, vaid loovad omaette maailmu, kus põimuvad realistlik ja müütiline.

👉Sügisel alustab Sarnet Tartu Ülikoolis kõigile huvilistele avatud loengukursusega „Club Silencio. Maagiline teater”, kus ta keskendub idee sünnile ja selle kujunemisele teoseks.

Vabade kunstide professor kutsub osalejaid mõtestama loomingulist protsessi nii looja kui ka vastuvõtja vaatenurgast ning avastama loomise mitmekihilist maailma.

Ootame sügisel kõiki huvilisi kuulama ja kaasa mõtlema! ✨

📷: Andres Tennus