Tartu Ülikooli Füüsika Instituut/Institute of Physics University of Tartu

08/10/2026

Täna on füüsika instituudil au täna (08.10.2026) võõrustada "10. Tartu Vesinikupäevad: teadusest turule".
Ettekandeid saab vaadata kohapeal aud A106 või üle veebi: https://www.youtube.com/live/n3nPH6vgIZU

Homme, reedel (09.10.2026) jätkuvad vesinikupäevad Tartu Ülikooli raamatukogus.
Neile, kes jälgivad konverentsi veebi vahendusel, on reedene otselink siin:
https://www.youtube.com/live/rkOsJuK8HVU

Loe lisaks siit: https://hve.ee/tartu-vesinikupaevad-2026/
Füüsika Instituut

02/10/2026

𝐓𝐞𝐚𝐝𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞 öö 𝐌𝐚𝐚𝐫𝐣𝐚𝐯ä𝐥𝐣𝐚𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟔 teemal "𝐄𝐧𝐞𝐫𝐠𝐢𝐚 𝐣ää𝐯𝐮𝐬𝐞 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬" tõi reedel 25. septembril 𝐟üü𝐬𝐢𝐤𝐚 𝐢𝐧𝐬𝐭𝐢𝐭𝐮𝐮𝐭𝐢 vähemalt 263 külastajat. Üritus korraldati Maarjaväljal koos keemia instituudi ja tehnoloogia instituudiga.

Õhtu jooksul said külastajad tutvuda teadlaste igapäevase tööga, osaleda põnevates demokatsetes ning heita pilgu teaduslaboritesse. Huvilised said vahetult suheldada teadlastega, esitada küsimusi nende töö kohta ja näha lähedalt teadusaparatuuri. Põnevaid demokatseid pakkusid külastajatele ka üliõpilased ning programmi täiendas alati populaarne teadusteater.

Toimusid kolm populaarteaduslikku ettekannet tuumajaamade kiirguslevist, tuumasünteesil põhinevate energiaallikate arendamisest ning energia rollist Universumi tasandil.

Maarjavälja teadlaste öö üheks ühiseks ettevõtmiseks oli keemia instituudi, füüsika instituudi ja tehnoloogia instituudi korraldatud teadusorienteerumine, mis pakkus osalejatele võimalust liikuda erinevate instituutide vahel ja lahendada teadusteemalisi ülesandeid.

Teadlaste Öö lõppes traditsioonilise lõpupauguga, mis pakkus publikule meeldejääva finaali.

23/09/2026

Juba mõne päeva pärast, 25. septembril, toimub Teadlaste öö festival! 𝐓𝐞𝐚𝐝𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞 öö 𝐌𝐚𝐚𝐫𝐣𝐚𝐯ä𝐥𝐣𝐚𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟔 raames on võimalik energia teemal külastada teadusteatrit, töötubasid, ettekandeid, ekskursioone ja palju muud.
Physicumis saab 17-20:30 näha traditsioonilist teadusteatrit ja tutvuda meie teadlaste energia ja energeetikaga seotud tegemistega demolaudade juures ning ekskursioonidel ja kuulata teadlaste ettekandeid.

𝐓𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬𝐭𝐞𝐚𝐭𝐞𝐫 oma tuntud headuses toimub kell 18:00-18:30 ja 20:00-20:30.

𝐃𝐞𝐦𝐨𝐥𝐚𝐮𝐚𝐝𝐚𝐝𝐞𝐥 auditooriumis A111 saab näha 𝐤𝐚𝐬𝐯𝐮𝐡𝐨𝐨𝐧𝐞𝐞𝐟𝐞𝐤𝐭𝐢 𝐦𝐞𝐡𝐚𝐚𝐧𝐢𝐥𝐢𝐬𝐞𝐬 𝐤𝐥𝐢𝐢𝐦𝐚𝐦𝐮𝐝𝐞𝐥𝐢𝐬, 𝐫ä𝐧𝐢𝐤𝐚𝐫𝐛𝐢𝐢𝐝𝐢 (𝐒𝐢𝐂) 𝐣õ𝐮𝐞𝐥𝐞𝐤𝐭𝐫𝐨𝐨𝐧𝐢𝐤𝐚 𝐦𝐚𝐭𝐞𝐫𝐣𝐚𝐥𝐢𝐧𝐚 𝐞𝐧𝐞𝐫𝐠𝐞𝐞𝐭𝐢𝐤𝐚𝐬 𝐣𝐚 𝐦𝐮𝐬𝐭𝐚 𝐚𝐮𝐠𝐮 𝐩𝐚𝐧𝐨𝐫𝐚𝐚𝐦𝐩𝐢𝐥𝐭𝐢.

Energiaga seotud 𝐞𝐭𝐭𝐞𝐤𝐚𝐧𝐝𝐞𝐝 toimuvad auditooriumis A101.
17:30-18:00 𝐊𝐫𝐢𝐬𝐥𝐢𝐧 𝐒𝐚𝐫𝐭𝐚𝐤𝐨𝐯: 𝐌𝐢𝐬 𝐣𝐮𝐡𝐭𝐮𝐛, 𝐤𝐮𝐢 𝐤𝐢𝐢𝐫𝐠𝐮𝐬 𝐩ää𝐬𝐞𝐛 𝐯𝐚𝐥𝐥𝐚?
Kui tuumaõnnetuse järel satub atmosfääri radioaktiivset materjali, on teadlastel vaid minuteid, et vastata kriitilistele küsimustele: kuhu suunas pilv liigub? Kui suure kiirgusdoosi saavad pilve trajektoorile jäävad elanikud? Kas inimesed peaksid varjuma, evakueeruma või sööma jooditablette? Ettekanne tutvustab kuulajatele, kuidas teadlased taolisi eriolukordi modelleerivad ning kuidas saadud tulemused abistavad õnnetusmomentidel otsuste tegemist.

18:30-19:00 𝐈𝐧𝐝𝐫𝐞𝐤 𝐉õ𝐠𝐢: 𝐏ä𝐢𝐤𝐞 𝐩𝐮𝐫𝐠𝐢𝐬 - 𝐭𝐮𝐮𝐦𝐚𝐞𝐧𝐞𝐫𝐠𝐢𝐚 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐯𝐢𝐤?
Vesinikul nähakse tulevikus olulist rolli taastuvenergia, eelkõige päikese- ja tuuleenergia, pikaajalise salvestamise ning transpordi võimaldajana. Samas pärineb päikeseenergia ning sellest kaudselt ka tuuleenergia tuumasünteesist Päikese sisemuses. Miks ei kasuta me sama protsessi energia tootmiseks siin Maa peal? Ettekanne annab ülevaate kontrollitud tuumasünteesi põhimõtetest ja tehnoloogilistest väljakutsetest ning käsitleb, kui kaugel oleme tuumasünteesil põhinevate elektrijaamade praktilisest kasutuselevõtust.

19:00-20:30 𝐓𝐞𝐨𝐫𝐞𝐞𝐭𝐢𝐥𝐢𝐬𝐞 𝐅üü𝐬𝐢𝐤𝐚 𝐋𝐚𝐛𝐨𝐫: 𝐄𝐧𝐞𝐫𝐠𝐢𝐚𝐝 𝐔𝐧𝐢𝐯𝐞𝐫𝐬𝐮𝐦𝐢𝐬
Loengus räägitakse protsessidest Universumis ja tuuakse võrdlusi tüüpiliste energiatega igapäevaelus, näiteks mitme võileiva määras energiat "sööb" galaktika keskmes olev must auk. Kaetavad teemad on energia üldse, kosmilised kiired, mustad augud, tumeenergia, varane universum jm.

Festivali lõpetab Physicumi ees kell 21:00 𝐓𝐞𝐚𝐝𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞 öö 𝐥õ𝐩𝐮𝐩𝐚𝐮𝐤

Tutvu physicumi, chemicumi ja tehnoloogia instituudi tegemistega lähemalt:

Reedel 25. septembril toimub taaskord teadlaste öö festival, mille puhul täituvad Chemicumi, Physicumi ja tehnoloogiainstituudi õppehooned põnevate katsete, töötubade, loengute ja teadusetendustega.

08/09/2026

𝐓𝐚𝐫𝐭𝐮 Ü𝐥𝐢𝐤𝐨𝐨𝐥𝐢 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬𝐚𝐫𝐭𝐢𝐤𝐤𝐞𝐥 „𝐒𝐜𝐚𝐥𝐚𝐛𝐢𝐥𝐢𝐭𝐲 𝐨𝐟 𝐜𝐥𝐢𝐦𝐚𝐭𝐞 𝐜𝐡𝐚𝐧𝐠𝐞 𝐢𝐧 𝐄𝐬𝐭𝐨𝐧𝐢𝐚 𝐰𝐢𝐭𝐡 𝐭𝐡𝐞 𝐥𝐞𝐯𝐞𝐥 𝐨𝐟 𝐠𝐥𝐨𝐛𝐚𝐥 𝐰𝐚𝐫𝐦𝐢𝐧𝐠“ 𝐚𝐣𝐚𝐤𝐢𝐫𝐣𝐚𝐬 𝐁𝐨𝐫𝐞𝐚𝐥 𝐄𝐧𝐯𝐢𝐫𝐨𝐧𝐦𝐞𝐧𝐭 𝐑𝐞𝐬𝐞𝐚𝐫𝐜𝐡

Autorid: 𝐄𝐫𝐤𝐨 𝐉𝐚𝐤𝐨𝐛𝐬𝐨𝐧, 𝐋𝐢𝐢𝐬𝐢 𝐉𝐚𝐤𝐨𝐛𝐬𝐨𝐧, 𝐇𝐚𝐧𝐧𝐞𝐬 𝐊𝐞𝐞𝐫𝐧𝐢𝐤, 𝐀𝐧𝐝𝐫𝐞𝐬 𝐋𝐮𝐡𝐚𝐦𝐚𝐚, 𝐏𝐢𝐢𝐚 𝐏𝐨𝐬𝐭, 𝐌𝐚𝐫𝐠𝐢𝐭 𝐀𝐮𝐧 𝐣𝐚 𝐕𝐞𝐥𝐥𝐞 𝐓𝐨𝐥𝐥.

LIFE-SIP AdaptEST projektis analüüsiti, kuidas Eesti kliima muutub erinevate globaalse soojenemise tasemete korral. Selleks kasutati 31 CMIP6 globaalse kliimamudeli tulemusi ja nelja SSP-RCP emissioonistsenaariumi. Uuriti temperatuuri, sademete ja tuule näitajate muutust Eestis, sõltuvana globaalse soojenemise tugevusest. Tavapäraste tulevikuperioodide asemel seoti muutused globaalse keskmise temperatuuri tõusuga, mis võimaldab erinevaid kliimamudeleid ja stsenaariume paremini võrrelda ning hinnata, millised muutused kaasnevad Eestis näiteks 1,5, 2, 3 või 4 °C globaalse soojenemisega.
Autorid järeldavad, et Eesti soojeneb globaalsest keskmisest oluliselt kiiremini, eriti talvel, ning kõige kiiremini muutuvad külmaekstreemumid. Aastane sademete hulk ja tugevad sademed suurenevad, kuid suvise sademete hulga muutus on ebakindel. Tuulekiiruse muutused on samuti ebaselged, kuna sõltuvad suuresti sellest, kuidas atmosfääri tsirkulatsioon globaalsele soojenemisele reageerib. Tulemused aitavad paremini hinnata, milliste kliimatingimuste muutustega tuleb Eestis erinevate globaalse soojenemise tasemete juures arvestada. Analüüs toetab kliimamuutustega kohanemise meetmete planeerimist.

Artikkel ise:https://www.borenv.net/BER/archive/pdfs/ber31/ber31-075-089.pdf

Novaatori artikkel: https://novaator.err.ee/1610128558/eesti-soojeneb-maailma-keskmisest-poolteist-korda-tempokamalt

Aktuaalne kaamera: https://services.err.ee/media/embed/36f6f6dfaa9896ad0a8c5276859fe958

08/09/2026

🌍 Eesti soojeneb maailma keskmisest poolteist korda tempokamalt

TÜ Tartu observatooriumi ja füüsika instituudi teadlased uurisid, kuidas mõjutab üleilmne kliimasoojenemine Eesti temperatuure ning milliseid muutusi võib Eesti kliimas lähikümnenditel oodata.

Uuringu üks olulisemaid järeldusi on, et iga maailma keskmise temperatuuri tõusu kraadi kohta soojeneb Eesti keskmiselt umbes 1,5 kraadi võrra. Eriti kiiresti tõusevad temperatuurid talvel ning tulevikus võib Eestis sageneda ka kuumade päevade, troopiliste ööde ja kuumalainete esinemine.

Loe Novaatori artiklist lähemalt, mida uuring Eesti kliima tuleviku kohta näitab. 👇

Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid oma uues töös Eesti kliima tulevikku senisest erineva nurga alt. Tulemused osutavad, et iga ülemaailmse soojenemise kraadi kohta kerkib siinne keskmine õhutemperatuur 1,5 C° kraadi võrra.

28/08/2026

25/08/2026

28-30. juulil toimus Füüsika Instituudis suvekool 𝐒𝐂𝐄-𝐏𝐄𝐒 𝟐𝟎𝟐𝟔: 𝐒𝐮𝐦𝐦𝐞𝐫 𝐒𝐜𝐡𝐨𝐨𝐥 𝐨𝐧 𝐂𝐨𝐦𝐩𝐮𝐭𝐚𝐭𝐢𝐨𝐧𝐚𝐥 𝐚𝐧𝐝 𝐄𝐱𝐩𝐞𝐫𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐚𝐥 𝐏𝐡𝐨𝐭𝐨𝐞𝐥𝐞𝐜𝐭𝐫𝐨𝐧 𝐒𝐩𝐞𝐜𝐭𝐫𝐨𝐬𝐜𝐨𝐩𝐲.
Suvekoolis räägiti osalejatele fotoelektronspektrite mõõtmisest ja analüüsist ning sellest, kuidas kvantmehaaniliste simulatsioonide abil mõõdetud spektritest rohkem kasulikku infot kätte saada. Suvekoolis osales kokku 41 teadlast 13 erinevast riigist. Korraldajad soovivad tänada ürituse sponsoreid Scienta Omicron AB ja SPECS Surface Nano Analysis GmbH, ja Euroopa Liitu, mis toetas üritust Euroopa Horisondi projekti BETTERXPS (projekt nr. 101131173) kaudu.

30/07/2026

Kuidas on Sinu elukohas lood radooniga? Kas peaksid selle pärast muretsema?
Meie instituudi teadlased tegid selle kohta põhjaliku uuringu, seda saad lugeda siit: https://radooniuuring.ut.ee/

Lühem kokkuvõte tehtust ilmus Postimehes, viide artklile on siin: https://teadus.postimees.ee/8507773/vaata-kaarti-kas-ka-sinu-kodukohas-voib-ohtlikus-koguses-radooni-esineda

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mida inimese meeled ei taju. See immitseb välja pinnasest ja õues endast ohtu ei kujuta, kuid ruumi kogunedes võib radoon kopsuvähki tekitada. Eesti teadlased uurisidki, kui suur probleem on radoon meie siseõhus.

24/07/2026

🌦️ 𝐕𝐞𝐞𝐛𝐢𝐫𝐚𝐤𝐞𝐧𝐝𝐮𝐬 𝐊𝐥𝐢𝐢𝐦𝐚𝐬𝐢𝐫𝐯𝐢𝐣𝐚 𝐨𝐧 𝐧üü𝐝 𝐤õ𝐢𝐠𝐢𝐥𝐞 𝐡𝐮𝐯𝐢𝐥𝐢𝐬𝐭𝐞𝐥𝐞 𝐚𝐯𝐚𝐭𝐮𝐝!

Tartu Ülikooli kliimauuringute keskuse veebilehel olev Kliimasirvija (https://explorer.kliima.ut.ee/) võimaldab nutikamatel ilma- ja kliimahuvilistel tutvuda nii hetkeilmaga kui ka analüüsida ilmastiku muutlikkust pikema aja jooksul. Kliimasirvija koondab Eesti ja lähipiirkondade avalikult kättesaadavad ilmavaatlusandmed, mis pärinevad ilmajaamadest, ilmaradaritelt ja satelliitidelt.

Lisaks tavapärastele ilmakaartidele ja aegridadele saab:
⚡ vaadata satelliidilt tuvastatud välgulööke;
🌧️ kuvada radariandmeid pikema ajavahemiku või päeva summadena;
📊 uurida Eesti ilmaandmeid tagasi kuni 1991. aastani;
🛰️ avastada teisigi põnevaid ilma- ja kliimaandmeid.

Kliimasirvija sai alguse EUMETSATi teadlase Sven-Erik Enno soovist tutvustada Eesti avalikkusele, kuidas satelliitide abil välgulööke tuvastatakse. Kuna ainuüksi välguandmed ei anna ilmastikuoludest terviklikku pilti, lisasime keskkonda ka teisi avalikult kättesaadavaid ilmavaatlusandmeid. Nii sündis koostöös lihtne ja kasutajasõbralik veebikeskkond, kus saab mugavalt vaadata, võrrelda ja analüüsida erinevaid ilmastikuandmestikke.

Lehekülg areneb ka edaspidi – nii andmeallikad kui ka kujundus täienevad jooksvalt. Ettepanekud ja tähelepanekud on oodatud aadressil 𝐢𝐧𝐟𝐨@𝐞𝐱𝐩𝐥𝐨𝐫𝐞𝐫.𝐤𝐥𝐢𝐢𝐦𝐚.𝐮𝐭.𝐞𝐞.

Head avastamist! Teadlikeks kliimateadus otsusteks | TÜ kliimauuringute keskus (https://kliima.ut.ee/)🔎🌍

24/07/2026