Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Tartu Ülikooli õigusteaduskond Hea õigusüliõpilane, vilistlane ja õigushuviline! Siin on värskeim teave Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tegemiste kohta. Law Review. University of Tartu.

Õigusteaduskond on üks neljast Tartu Ülikooli kõige vanemast teaduskonnast, kus juriste on koolitatud alma materi kui klassikalise universitase loomisest alates. Teaduskonda on koondunud põhiline osa Eesti õigusteaduse potentsiaalist. Õppejõud on avaldanud Eesti riikluse arengu ja õigusdoktriini seisukohalt olulisi teadustöid, s.h rahvusvaheliselt tunnustatud õigusteaduslikes ajakirjades ja kirjas

tustes. Õppejõudude sulest on ilmunud kümneid eestikeelseid monograafiad, õpikuid ja õppematerjale. Õppejõudude teaduspotentsiaali on rakendatud Eesti õiguskorra ülesehitamisel, neil on olnud märkimisväärne roll Eesti õiguspoliitika kujundamisel. Teaduskond annab välja Eestis ainukest eestikeelset õigusteaduslikku ajakirja Juridica ning välislugejale Eesti õiguskorda ja õigusteaduslikku mõtte arengut tutvustavat ingliskeelset eriväljaannet Juridica International.

Akadeemik Lauri Mälksoo on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse professor💡
27/05/2026

Akadeemik Lauri Mälksoo on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse professor💡

𝐋𝐚𝐮𝐫𝐢 𝐌ä𝐥𝐤𝐬𝐨𝐨: 𝐎𝐥𝐞𝐧 𝐀𝐯𝐚𝐭𝐮𝐝 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐅𝐨𝐧𝐝𝐢 𝐧õ𝐮𝐤𝐨𝐠𝐮𝐬 𝐭ä𝐧𝐮- 𝐣𝐚 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐮𝐭𝐮𝐬𝐭𝐮𝐧𝐝𝐞𝐬𝐭

Jätkame Avatud Eesti Fondi (AEF) nõukogu liikmete taastutvustamist. 26. mail täitub õigusteadlasel, akadeemikul ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksool esimene aasta Avatud Eesti Fondi nõukogu liikmena.

𝐋𝐚𝐮𝐫𝐢 𝐌ä𝐥𝐤𝐬𝐨𝐨 seos Avatud Eesti Fondi ja avatud ühiskonna ideega ulatub palju kaugemale kui tema praegune nõukogu liikme roll. Aastatel 1998–1999 õppis ta magistrantuuris Ameerika Ühendriikides Washingtonis Georgetowni ülikooli õigusteaduskonnas. Tema õpinguid toetasid toona USA valitsuse Edmund Muskie stipendium ja George Sorose toetatud Avatud Ühiskonna Instituut.

„Mäletan sellest ajast Mall Hellamit ja Katrin Enno-Kongast, kes olid juba toona tegevad Avatud Eesti Fondis ja aitasid korraldada minu USAsse õppima minekut,“ meenutab Lauri Mälksoo. „AEFi staatus on küll vahepeal palju muutunud. Rahalist toetust George Sorosi fondidest AEF ei saa ja Avatud Ühiskonna Instituut ei tegutse ka enam Euroopas endisel kujul, kuna Euroopa – eriti ELi liikmesriigid – on vahepeal nii palju arenenud ja muutunud.“

Mälksoo sõnul on tänutunne üks põhjusi, miks ta on AEF-i nõukogu liige: „𝐓ä𝐧𝐮𝐭𝐮𝐧𝐧𝐞 𝐣𝐚 𝐤𝐚 𝐬𝐨𝐨𝐯 𝐚𝐧𝐝𝐚 𝐭𝐚𝐠𝐚𝐬𝐢 selle toetuse eest, mida minevikus ise olen kogeda saanud. Samuti ka sellepärast, et usun dialoogi.“

Õigusteadlasena näeb ta iga päev, kui tihedalt on omavahel seotud õigusriik, kodanikuühiskond ja demokraatia kvaliteet.

„Ideede tasandil näen õigusteadlasena kogu aeg, kui oluline on kodanikuühiskond ja kui olulised on vabadus ja avatus ühiskondlike väärtustena,“ ütleb Mälksoo. „Samuti on minu jaoks oluline demokraatia kvaliteet, kuna olen praegu ka Eesti esindaja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjonis ehk Euroopa demokraatia komisjonis õiguse kaudu. 𝐕ää𝐫𝐭𝐮𝐬𝐭𝐚𝐧 𝐝𝐞𝐦𝐨𝐤𝐫𝐚𝐚𝐭𝐢𝐚 𝐞𝐞𝐬𝐭 𝐬𝐞𝐢𝐬𝐦𝐢𝐬𝐭 𝐧𝐢𝐢 õ𝐢𝐠𝐮𝐬𝐞 𝐤𝐮𝐢 𝐤𝐨𝐝𝐚𝐧𝐢𝐤𝐮ü𝐡𝐢𝐬𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐤𝐚𝐮𝐝𝐮.“

Aitäh, Lauri, et tood Avatud Eesti Fondi nõukogu töösse rahvusvahelise õiguse sügavuse, õigusriigi vaate ja akadeemilise kogemuse.

𝘛ä𝘯𝘢𝘮𝘦 𝘧𝘰𝘵𝘰 𝘦𝘦𝘴𝘵, 𝘙𝘦𝘯𝘦 𝘙𝘪𝘪𝘴𝘢𝘭𝘶, International Centre for Defence and Security - ICDS 𝘫𝘢 𝘓𝘦𝘯𝘯𝘢𝘳𝘵 𝘔𝘦𝘳𝘪 𝘬𝘰𝘯𝘷𝘦𝘳𝘦𝘯𝘵𝘴.

Meie üliõpilased toimetavad👏🏻
22/05/2026

Meie üliõpilased toimetavad👏🏻

Meie International Law and Human Rights - University of Tartu magistriõppe üliõpilased☺️koos programmijuht Elizabeth Kas...
22/05/2026

Meie International Law and Human Rights - University of Tartu magistriõppe üliõpilased☺️koos programmijuht Elizabeth Kasaga käisid külas Justiits- ja Digiministeeriumis😎👍

Palju-palju õnne Oskar Joost ja Siim Pärss!👏
18/05/2026

Palju-palju õnne Oskar Joost ja Siim Pärss!👏

Swedbank tunnustas stipendiumiga kahte silmapaistvat õigusteaduse bakalaureuseõppe üliõpilast – Oskar Joosti ja Siim Pärssi. Mõlemat ühendab tugev huvi finantsõiguse vastu ning soov täiendada oma teadmisi rahvusvahelises keskkonnas, et tuua saadud kogemus hiljem tagasi Eesti õigusruumi a...

⭐️Euroopa doktorantide päeva puhul tutvustame meie doktorantide tegemisi! Diana Kõmmus on Tartu Ülikooli õigusteaduskonn...
12/05/2026

⭐️Euroopa doktorantide päeva puhul tutvustame meie doktorantide tegemisi! Diana Kõmmus on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse nooremteadur.

💡Milline on Sinu doktorandi uurimistöö teema?
Millal peaks patsiendi surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine ettevaatamatusest meditsiinis olema kuriteona karistatav.

💡Milline võiks olla selle võimalik mõju?
Kui tööd kirjutama asusin, siis pidasin selle sihtrühmaks inimesi, kes tegelevad kriminaaljustiitssüsteemis seda laadi süütegude menetlemisega.
Tänaseks olen aru saanud, et nii teema ise kui ka töö potentsiaalne lugejaskond on märksa laiem.
▪️Esiteks ei olnud mul kirjutama asudes aimugi, kui laiaulatusliku probleemiga on tegemist – USAs näiteks on ravivigu peetud lausa kolmandaks surma põhjuseks südamehaiguste ja vähi järel.
▪️Teiseks ei osanud ma ette näha, kui palju kokkupuuteid on sellel küsimusel teiste teadusarudega juura kõrval.
See annab lootust, et töö võimalik mõju ei piirdu üksnes õigusteadusliku aruteluga, vaid võib aidata kaasa ka laiemale mõttevahetusele selle üle, kuidas ravivigu ennetada ja kuidas ühiskonnana neile reageerida.

💡Kuidas on doktorantuur Sinu ootustele vastanud?
Kuna minu võrdluspunktiks olid tuttavad, kes olid doktorantuuri läbinud vana süsteemi järgi, kus doktorant ei olnud ülikooli töötaja, siis ei kujutanud ma alguses päris täpselt ette, milline see teekond olema saab.
Olin isegi veidi pettunud, et doktoritööd ei olnud enam võimalik teha n-ö hobikorras, mistõttu valisin alustuseks kõige väiksema võimaliku koormuse ehk 0,5 kohta.
Paari aasta jooksul sain aga aru, et selline lahendus, kus läbin doktorantuuri teise töö kõrvalt, mulle ei sobi, ning tänaseks olen täiskohaga doktorant.

💡Doktorantuur on tegelikult midagi palju enamat kui ühe monograafia või mõne teadusartikli kirjutamine. Sama olulised on seminarid, koolitused ja akadeemiline töökeskkond laiemalt. Kui üritasin doktorantuuri läbida põhitöö kõrvalt, tähendas see enamasti seda, et huvitavate kutsete ja võimaluste puhul ei olnud mul võimalik osaleda.
Mul oli pidevalt tunne, et jään väga paljust ilma, sest püüan ennast kahe töö vahel jagada. Mingil hetkel tuli teha valik ning see otsus oli lihtne – doktorantuur võitis. Samas ei oleks ma olnud valmis seda sammu kohe alguses astuma, mistõttu olen tänulik ka võimaluse eest olla doktorantuuris poole kohaga.

🧩Kõige positiivsemalt on mind tegelikult üllatanud see, kui tõsiseks on osutunud lubadus, et doktorant on ülikooli töötaja.
Tunnen tõesti, et minust on saanud õigusteaduskonna ja eriti muidugi karistusõiguse osakonna täieõiguslik liige ning keeruline oleks soovida endale targemaid ja toredamaid kolleege.

💡Millist väärtust Sa doktorantuuris näed?
Mulle meeldib mõte, et doktorantuur ei ole mitte viimane aste minu haridusteel, vaid esimene samm teadlaseks saamisel.
Asjadele selle nurga alt vaatamine mõjub ühtaegu nii inspireerivalt kui ka lohutavalt. Esiteks annab see kogu protsessile selgema ja tähendusrikkama eesmärgi. Teisalt aitab see üle saada ebarealistlikust ootusest, nagu peaksin nüüd kirjutama oma elu kõige targema teksti ja lahendama kõik maailma mured enda valitud valdkonnas.

Seda kõike, mida olen doktorantuuri käigus õppinud on võimatu sõnadesse panna, aga kõige olulisem õppetund on ehk olnud arusaam, et mida rohkem ma loen, mõtlen ja kirjutan, seda enam tajun, kui vähe ma tegelikult tean ja kui sageli kujundan nende piiratud teadmiste pinnalt ekslikke hinnanguid. Samal ajal olen aga õppinud ka seda, kui vajalik selline katsetamine ja eksimine tegelikult on.

Aga muidugi on juba omaette suur väärtus seegi, et keegi on valmis maksma sulle palka selle eest, et saad rahulikult ja süvitsi tegeleda teemaga, mis sind kõige rohkem huvitab.

🧩Kus Sa end doktorikraadiga tegutsemas näeks?
Minu jaoks on alati olnud oluline töötada seal, kus minu teadmistest ja oskustest on kasu ning kus töö pakub piisavalt põnevust ja mõttevabadust.
See soov ei ole muutunud, kuid üha enam olen hakanud mõtlema, et mistahes muud karjääriväljakutsed ei peaks tähendama täielikku eemaldumist ülikoolist. Arvestades, kui palju ülikool doktorantidesse aastate jooksul investeerib, tunduks ressursi raiskamisena, kui inimesed, kelle arengusse ja akadeemilisse kujunemisse on nii palju panustatud, kaoksid pärast kraadi omandamist ülikooli jaoks täielikult.

🚀Soovime õigusteaduskonna poolt Dianale palju edu, sihikindlust ja nobedat sulge oma uurimistöö kirjutamisel!

⏰Õigusteadust on võimalik õppida Tallinnas ka sessioonõppes. Rohkem infot kuuled õigusteaduse Tallinna bakalaureuseõppe ...
12/05/2026

⏰Õigusteadust on võimalik õppida Tallinnas ka sessioonõppes. Rohkem infot kuuled õigusteaduse Tallinna bakalaureuseõppe sessioonõppe 14. mai infotunnis!
Registreeru infotundi hiljemalt 13. mail 👇

Õigusteaduskond pakub kvaliteetset õigusharidust bakalaureuse- ja magistriõppes osakoormusega sessioonõppe vormis. Osakoormusega sessioonõpe toimub Tallinnas ja on tasuline ning suunatud inimestele, kes soovivad õpingute kõrvalt ka töötada.

⭐️Euroopa doktorantide päeva puhul tutvustame meie doktorantide tegemisi!4.–9. mail toimus Konstanzi Ülikoolis Tartu – K...
11/05/2026

⭐️Euroopa doktorantide päeva puhul tutvustame meie doktorantide tegemisi!
4.–9. mail toimus Konstanzi Ülikoolis Tartu – Konstanzi doktorantide 14. ühisseminar teemal “𝐓𝐡𝐞 𝐄𝐜𝐨𝐧𝐨𝐦𝐲 𝐚𝐧𝐝 𝐭𝐡𝐞 𝐋𝐚𝐰”.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonda esindasid ettekannetega Britte Koppel, Diana Kõmmus, Lisette Põld, Triin Siil, Peeter Tarvis ja Ivo Tulvik.
Konstanzi üliõpilastest pidasid ettekandeid Melina Meinke, Aleksandr Ratman, Jakob Kroll, Sude Yurdaguel, Fabian Arnz, Tim Traulsen ja Christian Bidlingmaier.

Seminari korraldusse panustasid prof Irene Kull ja kaasprof Merike Ristikivi ning plenaarettekande pidas prof Karin Sein.

Suur tänu suurepärase korralduse eest Konstanzi Ülikooli professoritele Michael Stürnerile ja Tart Ülikooli audoktorile Astrid Stadlerile👏

2010. aastast alates toimuvad doktorantide ühisseminarid vaheldumisi Eestis ja Saksamaal. Seminarid on doktorantidele väärtuslik võimalus tutvustada oma teadustööd, saada sisukat tagasisidet, kasvada teadlasena ning sageli saavad siit alguse ka toredad sõprussuhted.

Ootame juba järgmise aasta seminari! Seekord toimub ühisseminar juba 15. korda ning juubeliseminaril võõrustame Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas Konstanzi doktorante Tartus ja Tallinnas.

Kuula järele Vikerraadio saadet tundlikul teemal, nagu peretülid, millega kaasnevad ka vägivald ja väärkohtlemine. TÜ So...
07/05/2026

Kuula järele Vikerraadio saadet tundlikul teemal, nagu peretülid, millega kaasnevad ka vägivald ja väärkohtlemine.
TÜ Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus analüüsis viimaste aastate kohtupraktika ja eksperdiintervjuude põhjal,
🗣️kuidas tuvastatakse lapse väärkohtlemise esinemist peres ning 🗣️kuidas arvestavad kohtunikud perekonnaasjades väärkohtlemise mõju lapsele.
👉Tähelepanekutest ja soovitustest räägivad uuringu üks autor kaasprofessor 𝐊𝐚𝐭𝐫𝐞 𝐋𝐮𝐡𝐚𝐦𝐚𝐚 ja sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja 𝐇𝐞𝐥𝐞𝐧 𝐌𝐞𝐮𝐦𝐞𝐫𝐬. Küsib 𝐋𝐚𝐮𝐫𝐢 𝐕𝐚𝐫𝐢𝐤.

Kuula saadet veebist
https://vikerraadio.err.ee/1610013815/katre-luhamaa-ja-helen-meumers

Kuvatõmmis: Vikerraadio veebilehelt.

Meie üliõpilased😍✨👏🏻
06/05/2026

Meie üliõpilased😍✨👏🏻

Address

Tõnismägi 5a, Tallinn Ja Näituse 20
Tartu
50409

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Tartu Ülikooli õigusteaduskond posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Share