Etnoloogia ja rakendusantropoloogia Tartu ülikoolis

08/06/2026

🥳 Täna on käes see päev, kui võime õnnitleda värskeid etnoloogia magistreid!💐💐💐💐
Palju õnne, Dolores Mäekivi, Beatrice D'Angelo, Anni Leena Kolk ja Ode Oras!!!

❤️Komisjonil oli rõõm lugeda suure hoole ja pühendumisega kirjutatud magistritöid ja magistriprojekti teksti. Pildil komisjoni liikmed: Ene Kõresaar, Kirsti Jõesalu, Keiu Telve ja Ester Bardone.

❤️ Täname retsensente sisukate ja huvitavate arutelude eest: Riina Raudne, Tiiu Kreegipuu, Pihla Siim, Keiu Telve!

❤️Ka juhendajatel on põhjust rõõmustada. Pildil juhendajatest Keiu, Ester ja Maili Pilt, puuduvad Piret P**l, Kadri Aavik ja Liivo Niglas.

Soovime kõigile lõpetajatele huvitavaid märkamisi ja taipamisi uutel väljadel, kuhu nad satuvad. 😊

📷 Astrid Traagel

06/06/2026

8. juunil kaitseb Beatrice D'Angelo magistritöö ""Elu tuleb elada lõpuni!": etnograafiline osalusvaatlus koduhospiitsi õe rollist ja kogemusest hospiitsravi otsuste kujundamisel".

🛌🏻Kuidas toetada väärikat suremist seal, kus inimene on kõige haavatavam – tema enda kodus? Magistritöös uurib Beatrice Viljandi Haigla koduhospiitsi õdede rolli ja kogemust inimkesksete raviotsuste suunamisel patsientide elu lõpus. 👩‍⚕️
Tegemist on meditsiiniantropoloogilise uurimusega, mis põhineb Viljandi Haigla koduteenuste meeskonnas läbi viidud etnograafilisel osalusvaatlusel. Beatrice käsitleb koduhospiitsi kui "leebet institutsiooni" ning näitab, kuidas kodune keskkond võib aidata säilitada patsiendi identiteeti ja autonoomiat kuni viimase hetkeni. Töö kutsub üles arendama kaastundlikke kogukondi, kus väärikas suremine ei ole pelgalt meditsiiniline küsimus, vaid meie kõigi ühine ühiskondlik ja eetiline vastutus.

Juhendaja: Piret P**l
Retsensent: Keiu Telve

📷Beatrice D'Angelo

05/06/2026

Eilsel suvisel päeval kaitsesid oma bakalaureuseõppe lõputööd 7 etnoloogi. Pildil kaitsjad, komisjon ja kohalolnud juhendajad. Soovime väljateenitud suve ja ootame teid ikka EFRA õpingutele tagasi. Aitäh komisjonile ja juhendajatele. Tööde teemad kommentaaris - peatselt kättesaadavad huvilistele ka ADA andmebaasis. Tunnustame kõiki lõpetajaid. Foto autor meie õppekorraldaja Astrid Traagel (aitäh toetamast!).

03/06/2026

🥩 8. juunil kaitseb Anni Leena Kolk etnoloogia erialal magistritöö "Eesti karnivooride toitumisvaliku põhjused ja tähendusloome sotsiaalmeedias".

ⓕ Anni Leena uuris, kuidas karnivoorne dieet avastatakse, milliste argumentidega selle järgimist põhjendatakse ja kuidas antakse karnivoorlusele tähendus Eesti karnivooride Facebooki grupis.
Veebietnograafia materjalidele tuginedes analüüsib ta, mis on karnivoori jaoks "õige" toit ja kuidas isiklikust kogemusest saab sotsiaalmeedias tõend, mis kinnitab karnivoorse toitumisviisi toimimist. 🍽️

Juhendajad: Ester Bardone ja Maili Pilt

Magistritöö valmis teadusprojekti "Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis" (EKKD-TA32, 2025-2027) toel.

📷 Mari Tuuling

02/06/2026

🚹 Mida tähendab olla välismaalasest mees Eesti IT-ettevõttes? 💻
Dolores Mäekivi kaitseb 8. juunil magistritöö, milles ta uurib kümne globaalsest lõunast pärit mehe kogemusi Eesti tehnoloogiasektori töökultuuris. Uurimuses osalejatega tehtud Intervjuudest selgus, kuidas pinge siinse individualistliku töökultuuri ja päritolumaade koostöökesksemate tavade vahel kujundab sisserändajate igapäevaelu ning kuidas sugu, rahvus ja rändestaatus nende positsiooni töökohal mõjutavad.

Juhendajad: Keiu Telve (Tartu Ülikool), Kadri Aavik (Tallinna Ülikool)
Retsensent: Pihla Siim

📷Dolores Mäekivi
☕Pildil üks meemidest, mille uurimuses osaleja valis oma Eestis töötamise kogemust kirjeldama.

01/06/2026

🐂 8. juunil kaitseb Ode Oras etnoloogia erialal magistriprojekti "Kuidas tuua lehm klassiruumi? Kultuuripärandi vahendamine audiovisuaalsete ja esemepõhiste meetoditega õppematerjalis 'Piimast sõirani'". 🖥️ Õppematerjal tutvustab Setomaa ja Vana-Võromaa ühise toidupärandi – sõira – valmistamist. Magistriprojekt koosneb kolmest osast: 1) õppevideotest, 2) esemekomplektist ning 3) tegevusjuhendist. Projekti eesmärk oli leida vastus küsimusele, kuidas on võimalik mudeldada traditsiooniliselt aeganõudvaid toiduvalmistamise protsesse klassiruumi tingimustes. Magistriprojekti katustekstis analüüsib Ode audiovisuaalsete vahendite, esemepõhise õppe ning tegevusjuhendi kasutamise võimalusi pärandihariduse kontekstis. Projekt valmis Eesti-Läti koostööprojekti “Surrounded by Heritage” ehk “Umakultuur mi ümbre” (2024-2026) raames, mille eesmärk on suurendada kohaliku keele ja kultuuri osakaalu Setomaa ja Vana-Võromaa koolides ja lasteaedades. Juhendajad: Ester Bardone, Liivo Niglas. Retsensent Tiiu Kreegipuu.
📷 Ode Oras

30/05/2026

Kultuurikorralduse õppekaval kaitsti mai lõpus 16 magistritööd. Palju õnne värsketele magistrantidele! Teemade valikut iseloomustab mitmekesisus, elulisus ja tulemuste rakendatavus, aga ka vaated kultuurikorralduslikku lähiajalukku: eragaleriide kujunemine Eestis 1990. aastatel, kooliolümpiamängude areng alates 1990. aastatest, kogukonna kultuuriosalus (Märjamaa valla näitel), Kihnu rahvamaja kohalikus kultuuriruumis, noortelavastuse vastuvõtt noore teatrikülastaja vaatest (Rakvere teatri näitel), kirjandusteose ja lavastuse vastuvõtt (põhikooli õpilaste näitel), Eesti filmikunsti kitsaskohad ja vajadused, kultuurikorraldajate helitehniline teadlikkus, eakate sotsiaalne kaasamine kultuuritöö kaudu (Rakvere valla näitel), kultuurikorraldus Eesti vanglates, kultuuritöötajate läbipõlemine, toitlustuse korraldus festivalidel, kultuurielu ja selles osalemine Peipsiääre vallas, kultuurisündmuste keskkonnasäästlikkuse praktikad külastajate vaatest. Kaks tööd käsitlesid erinevatest vaatenurkadest kolmandat sektorit kohalikus kultuurielus (Valga valla ja Valgamaa hajaasustusega piirkondade näitel).
Kõik tööd kaitsti edukalt. Nüüd on järgmine koht, kus kokku saada lõpuaktus, mis toimub peahoones 17. juunil kl 13.30.

28/05/2026

Elukvaliteet 65+ kvalitatiivne uuring saab alguse Viljandimaal!

Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi viieaastase teadusprojekti „ARS MORIENDI ESTONIA 2030“ raames uurime, kuidas inimesed vanuses 65+ mõtestavad elu lõppu, surma, suremist ja leina Eestis.

📍 Intervjuud toimuvad Viljandimaal
🗓️ 07.–12. juunil 2026

Otsime uuringusse osalejaid:
• inimesi vanuses 65+ individuaalintervjuudele
• sotsiaalhoolekande, koduhoolduse, tervishoiu ning kogukondliku elu- ja kultuurikorralduse valdkonna inimesi fookusgrupiintervjuudele

💬 Individuaalintervjuu kestab umbes 1 tunni ning toimub osalejale sobivas ja turvalises paigas. Osalemine on vabatahtlik ning kogu jagatud info on konfidentsiaalne.

Soovime paremini mõista:
– kuidas inimesed räägivad surmast ja leinast
– kuidas toetatakse üksteist elu lõpu olukordades
– millised on hooldamise rõõmud ja raskused
– mida inimesed vajavad, et elu lõpp oleks väärikas ja hoitud

Surm ja lein kuuluvad elu juurde. Hea ja teadlik elu hõlmab ka oskust rääkida elu lõpust. Suremise kunst on osa elamise kunstist.

📞 Kui soovid uuringus osaleda või rohkem teada saada, võta ühendust:

Allan Kährik
📱 +372 507 0293
✉️ [email protected]

26/05/2026

Kas teadsid, et nõukogudeaegsed tätoveeringud olid palju enamat kui lihtsalt kehakaunistused?

Nooremteadur Oskar Poll rääkis saates “Prillitoos”, et tätoveeringud olid omal ajal tugevalt seotud gruppi kuulumisega – neid kandsid enim vangid, meremehed ja sõjaväelased.

Näiteks:
• kass tähistas varast 🐈
• okastraadiga roos viitas alaealiste kolooniale 🌹
• ususümbolid väljendasid hoopis vastandumist süsteemile ✝️

Polli sõnul oli vanglates tätoveerimine omamoodi rahvakunst – professionaalseid tätoveerijaid ei olnud, inimesed tegid pilte üksteisele ise.

Täna on tätoveeringud rohkem levinud kui kunagi varem ning aina rohkem lasevad end tätoveerida ka vanemad inimesed. “Kui meest enam polnud, võtab naine oma keha endale tagasi,” tõi Poll välja ühe põhjuse, miks paljud vanemad naised lõpuks oma ammuse soovi teoks teevad.

Väga põnev pilguheit Eesti ja nõukogude aja tätoveerimiskultuuri ajalukku!

Loe või kuula lähemalt:

Nõukogudeaegseid tätoveeringuid uurinud Oskar Poll rääkis "Prillitoosis", et kõige rohkem lasid end tätoveerida vangid, meremehed ja sõjaväelased ning populaarsemad sümbolid olid ankrud, pealuud ja deemonid ning näiteks kass oli varguse sümbol. Polli sõnul oli tätoveering mingisse grupp...

22/05/2026

🎉Meil on rõõm teatada, et Tartu Ülikooli Sihtasutuse Voldemar Siimoni mälestusstipendiumi said sel kevadel EFRA etnoloogia eriala 1. aasta magistrandid Andra Rahe ja Ülle Ottokar. Palju õnne!!! 💐

📷 Andra: Stipendium aitab rahastada välitöid mu magistriprojektis "Visuaalne auto/biograafia kui enesemõtestamise vahend: psüühilise erivajadusega inimese minapilt ja eneserepresentatsioon", mis valmib koostöise ja dialoogilise fotograafia uurimusena. Soovin kujutada psüühilise erivajadusega inimest tervikliku subjektina, kellel on oma hääl, kogemused ja enese mõtestamise viisid. Stipendium annab kindlustunnet, et liigun oma tegemistega õiges suunas. Olen siiralt uhke, et mind ja minu tööd on märgatud!

🎨Ülle: Stipendium toetab mu magistriprojekti "Igapäevase valu narratiivid: sisekõne, suhtlemine ja toimetulek tänapäeva Eestis" välitööde läbiviimist ning annab julgust ja indu, et magistriprojekti raames valmiva näituse plaaniga edasi minna. Stipendiumi saamine on minu jaoks kinnitus, et inimeste valunarratiivid ja valust rääkimine, aga ka vaikimine, vajavad tähelepanu.

🫶 Stipendiaadid koos: Täname usalduse ja toetuse eest TÜ Sihtasutust ja oma juhendajaid ning kõiki, kes on meid rakendusantropoloogilise ja loovuurimuslikke meetodeid kasutava magistriprojekti teekonnal toetanud!

📷 Raul Markus Vaiksoo (EFRA 1. aasta folkloristika erialasuuna magistrant)