EMÜ Vesiviljeluse Õppetool

09/09/2026

Palju õnne värskele doktorile!

Kolmapäeval, 9. septembril kaitses Michael Oliewo Aluma Eesti Maaülikoolis oma doktoritöö „Invasiivsete võõrvähiliikide levikumustrid ja eDNA‑põhine seire Eesti sisevetes jõevähi (Astacus astacus L.) kaitseks”. Töö tulemused aitavad tõhustada invasiivsete vähiliikide ja vähikatk...

01/04/2026

Vesiviljeluse õppetooli läbimurre akvapoonikas! Merriti Shanskiyl ja Härmo Hiiemäel õnnestus projektis "TransFarm" taimede ja kalade kooskasvatamisel ristata maasikas ja vikerforell, mille tulemusena on sellest kevadest turule tulemas akvapooniline futomakimaasika taim!

26/01/2026

EMÜ vesiviljeluse õppetooli teadlaste juhtimisel läbi viidud uuring näitab, et jõgede paisutamise tagajärjel tekkiv veetemperatuuri tõus suurendab forellide haigestumist vohandilisse neeruhaigusesse

Eesti Maaülikooli teadlaste juhtimisel läbi viidud uuring näitab, et jõgede paisutamise tagajärjel tekkiv veetemperatuuri tõus loob haiguskoldeid, mis ohustavad meie kõige hinnatumat kalaliiki, forelli. Mainekas teadusajakirjas Communications Biology avaldatud uuring toob esile olulise, kuid ...

19/01/2026

https://vl.emu.ee/uudised/teadusprojekt-haiguste-levik?fbclid=IwY2xjawPbLSRleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEejuoX_Do7Q7rtm9hlFEkG6-q1jPB2mXTNRZIs6Q4UffINPbM4QWuNcMWWV9w_aem_it5Q6jmsdfc01_iT-mmzLA

Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli töörühm sai aastateks 2026–2030 Eesti Teadusagentuurilt rahastuse, et uurida, kuidas keskkonda muutvad liigid mõjutavad parasiitide levikut ja ohtlike haiguspuhangute teket veeökosüsteemides.

30/12/2025

Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadlased on jõudnud põneva avastuseni. Meie jõgedes elav Mülleri jõekäsn (Ephydatia muelleri) vähendab oluliselt lõhilastele ohtlikku vohandilise neeruhaiguse tekitaja lõhe-neerueosliku (Tetracapsuloides bryosalmonae) spooride hulka vees. See viitab, et käsnad võivad looduses vähendada parasiidiga nakatumise riski kaladel. Loe lähemalt:

Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadlased on jõudnud põneva avastuseni. Meie jõgedes elav Mülleri jõekäsn (Ephydatia muelleri) vähendab oluliselt lõhilastele ohtlikku vohandilise neeruhaiguse tekitaja lõhe-limaeosliku (Tetracapsuloides bryosalmonae) spooride hulka vees. See viit...

14/11/2025

Fakt teadust päevas: kas külmsuitsutatud angerjas võib ohtlikke parasiite sisaldada? Sellest räägib Vesiviljeluse õppetooli vanemlektor Priit Päkk:

Vastus: ei, looduses elavate angerjate parasiidid ei ohusta inimesi. Kui kalakasvandused järgivad bioohutuse reegleid, siis ei saa kalad ka seal haigestuda.

25/06/2025

20.juunil 2025 kaitses VLI vesiviljeluse õppetooli doktorant Alfonso Díaz Suárez edukalt doktoritöö “Population genetics of fish host and diplostomid parasites at different scales: from individuals to populations and communities (Parasiitsete imiusside ja kaladest peremeeste geneetiline mitmekesisus ja struktuur eri tasanditel: üksikisenditest populatsioonide ja kooslusteni)“

Juhendajad: Prof. Anti Vasemägi (EMÜ/SLU), Veljo Kisand (EMÜ/TÜ), Kristina Noreikiene (Vilniuse ülikool)
Oponent: Prof. Sofia Consuegra del Olmo, Swansea University, UK

Palju õnne vesivijeluse õppetooli nimel!

11/06/2025

Vesiviljeluse õppetooli teadlased töötasid välja uue molekulaargeneetilise metoodika ohtliku lõhilaste neeruhaiguse tuvastamiseks. Vohandiline neeruhaigus on Eestis laialt levinud nii forellil, lõhel kui vikerforellil, põhjustades kehvveresust ja kõrget suremust. Haigus (ingl. k. Proliferative Kidney Disease ehk PKD) on põhjustatud limaeoslaste hulka kuuluva lõhe-neerueosliku poolt (ladina k. Tetracapsuloides bryosalmonae). Kui siiani on parasiidi diagnoosimiseks kasutatud peamiselt kalade neeru siis avaldatud uuringu tulemused näitavad, et neerueosliku molekulaarseks detekteerimiseks ja arvukuse määramiseks sobib väga hästi ka kala põrn.
Loe lähemalt:

Accurate pathogen detection is essential in fish health management and disease prevention. Pathogens often target different host tissues, and monitoring alternative target organs can provide importan...

29/05/2025

EMP ja KIK rahastatud projekti "Invasiivsete võõrliikide tõrje Eesti magevetes" raames hinnati keskkonna DNA (eDNA) meetodi sobilikkust erinevates Eesti veekogudes vähi võõrliikide ja vähikatku tuvastamiseks ja selle võimalikku integratsiooni iga-aastase seireprogrammi osana. Tulemuste kohta saab täpsemalt lugeda projekti kodulehelt https://ais.emu.ee/ või äsja ilmunud teadusartiklist https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/edn3.70107

Our study explored the potential of integrating the eDNA approach into ongoing annual monitoring programs for invasive crayfish species and A. astaci. Crayfish eDNA was detected in 9 out of 14 water ...

02/04/2025

2024. aasta suve lõpus külastasid EMÜ Vesiviljeluse õppetooli teadlased välitöödel Gröönimaad ja Fääri saari. Reisi eesmärgiks oli kaardistada ühe ohtliku lõhilaste parasiidi levikut ja sagedust maailma eri paikades, mille kohta varasemast vastavad teadmised puuduvad. Loe täpsemalt värskest Kalastajast või Digikalastajast https://www.kalastaja.ee/lood/2024/11/15/ekspeditsioon-groonimaale-kalateadlaste-jalgedes-i-osa https://www.kalastaja.ee/lood/2025/01/10/kalateadlaste-jalgedes-ekspeditsioon-groonimaale-ii-osa