EMÜ Maamajanduse ökonoomika õppetool

21/07/2026

8. augustil toimub Arvamusfestivalil ümarlauad "Kes vastutab Eesti toidujulgeoleku eest?" On see riik, põllumees, jaekett või tarbija? 🤔

🔎 Küsimusele otsivad vastust Eesti toidusektori tippjuhid, teadlased ja avaliku sektori esindajad.

Üks ümarlaua osalejatest on Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika tenuuriprofessor ja õppetooli juht, kelle teadustöö keskendub põllumajanduse konkurentsivõimele, biomajandusele, regionaalarengule ning toidu- ja põllumajanduspoliitikale.

Viimastel aastatel on Värnik käsitlenud aktiivselt ka toidujulgeoleku küsimusi, rõhutades, et toit on riigi julgeoleku seisukohalt sama oluline kui energia või riigikaitse. Tema hinnangul tugineb Eesti toidujulgeolek teadlikele poliitilistele valikutele, konkurentsivõimelisele põllumajandusele ning vastupidavatele toidutarneahelatele.

📅 Arutelu toimub laupäeval, 8. augustil kell 10.30–12.00 Paide Vallimäe „Võim ja vastutus“ arutelualal. Tule kuulama, arutlema ja kaasa mõtlema!

Arutelu korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Maaülikooliga.

Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences
eAgronom

📷Eesti Maaülikool🔎

02/07/2026

🌱Meie õppetooli põllumajandusökonoomika lektori Katri Kalli osalusel on valminud teadusartikkel.

Värskes uuringus võrreldi Saaremaa rannaniitudel mahetingimustes ainult rohusöödaga kasvatatud Herefordi pullide tulemusi kahel järjestikusel sünniaastal. Kuigi söödaratsioonide koostis oli aastati sama, ilmnesid märkimisväärsed erinevused juurdekasvus ja majandusnäitajates.

Uuring kinnitab, et isegi ühtlase sööda koostise korral mahetootmissüsteemis mõjutavad aastapõhised erinevused söödakultuuride saagikuses, sööda käärimisomadustes, tapmis-, klassifitseerimis- ja töötlemistingimustes nii loomade jõudlust kui ka tootmise majanduslikku tulemust. Mahepõllumajandusliku veisekasvatuse stabiilsuse säilitamiseks on seetõttu vaja tähelepanu pöörata aastapõhise bioloogilise varieeruvuse ja söödaga varustatuse riskide kontrolli all hoidmisele.

Loe lähemalt siit ⬇️

Year-to-year variation in animal performance under stable organic forage conditions remains insufficiently understood. To address this, growth performance, carcass traits, meat quality, and economic indicators were compared in Hereford bulls from two birth years (2022 and 2023) finished under an org...

22/06/2026

19/06/2026

🎓 Südamlikud õnnesoovid kõigile magistriastme lõpetajatele! Soovime, et omandatud teadmised avaksid teile uusi võimalusi ning annaksid kindlust oma eesmärkide elluviimisel.

Palju edu ja kordaminekuid edasisel teekonnal! 🌷

19/06/2026

🎓 Palju õnne kõigile bakalaureuseastme lõpetajatele! Olge oma saavutuse üle uhked – olete selle igati välja teeninud. Palju õnne lõpetamise puhul! 🌷

11/06/2026

👨‍🎓Adrian Utsar kirjutas oma bakalaureusetöö teemal: “HÜDROPOONILISE TOOTMISE RAKENDATAVUS JA
PERSPEKTIIV EESTI TAIMEKASVATUSES”

Töö peamiste järeldustena selgus:
🌱Hüdropoonilisel tootmisel on Eestis arengupotentsiaali, kuid selle rakendatavus ja tasuvus sõltuvad tugevalt konkreetsest tootmismudelist.
🌱Kõige olulisemateks mõjuteguriteks osutusid energiakulu, tööjõuvajadus, alginvesteering.
🌱Uuritud ettevõtete ja eksperdi hinnangul on Eesti tingimustes realistlikumad NFT- ja tilkkastmissüsteemid ning lühikese kasvutsükliga kultuurid, nagu salatid, maitsetaimed, mikrovõrsed, tõusmed ja idud. Nende puhul on võimalik kiiremini toodangut turustada ning pakkuda värsket ja kohalikku toodangut.

📍Töö põhjal võib järeldada, et hüdropoonika ei ole Eesti tingimustes eelkõige odava masstoodangu alternatiiv, vaid pigem võimalus arendada kohaliku, värske, lühikese tarneahelaga ja kõrgema lisandväärtusega toodangu tootmist.

Tööga saab tutvuda siin ➡️ https://dspace.emu.ee/items/6d562073-a41f-4d2c-8814-dcd8df118303

10/06/2026

Marjakasvatajate liidu sõnul on sellel aastal marjakasvatuses tööjõupuudus tuntavam kui varem. Tööjõupuudust tajutakse aga ka põllumajanduses oskustööliste värbamisel.

09/06/2026

Teisipäeval 9. juunil toimus meie õppetoolis droonilennu baaskursus (drooniõppe programmi „Kuri Kotkas“ raames), kus saime nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilist lennukogemust.

09/06/2026

Eelmisel nädalal kaitsesid bakalaureuse tudengid oma lõputöid. Sel nädalal tutvustame neist huvitavamaid töid.

🧑‍🌾Madli Nokkur kaitses oma bakalaureusetöö teemal “Noorte põllumajandustootjate sektoris jätkamist mõjutavad tegurid”. Töö juhendajaks on Jelena Ariva.

Töö peamised järeldused olid järgmised:
🌱 Eesti noor põllumajandustootja on kõrge haridustasemega – 84% küsitluses osalenutest omab formaalset põllumajandusharidust ning 80% haldab üle 100 hektari suurust majapidamist.
🌱 Põllumajandussektorisse siseneti eelkõige peretraditsioonide jätkamise ja isikliku huvi tõttu, mitte pelgalt majandusliku kaalutluse ajendil.
🌱 Peamiste takistustena sektoris jätkamisel tõid noored esile kõrged sisendihinnad (nõustumismäär 92,5%), põllumajandusmaa kõrge hind (nõustumismäär 73,8%) ning tihe konkurents vaba põllumajandusmaa leidmisel (nõustumismäär 71,2%).
🌱 Jätkamist soodustavate teguritena toodi esile rahaliste toetuste olemasolu (nõustumismäär 82,6%), võimalus vahetada kogemusi teiste noorte põllumajandustootjatega (nõustumismäär 82,5%) ning erialane haridus (81,3%).
🌱 Olulise uue leiuna ilmnes, et noorte seas on reaalne, kuid seni alahinnatud väljakutse psühholoogiline koormus ja vajadus vaimse tervise toe järele.
🌱 Mentorlus on noorte jaoks asendamatu – üle poole vastanutest peab kogenud mentori rolli vigade vältimisel ja enesekindluse kasvatamisel kriitilise tähtsusega teguriks.

📍Selle töö tulemusena saadud teadmised annavad ülevaate Eesti noorte põllumajandustootjate sektoris tegutsemise väljakutsetest ja aitavad paremini mõista, millist tuge vajavad noored tootjad põllumajandussektoris jätkamisel.

Tööga saab lähemalt tutvuda siin ➡️: https://dspace.emu.ee/items/103cfa60-3f67-4e3b-8ba5-60e4a63db2ca