TÜ genoomika instituut

04/06/2026

📣Viimane võimalus: üle 𝟲𝟬 𝟬𝟬𝟬 𝗴𝗲𝗲𝗻𝗶𝗱𝗼𝗼𝗻𝗼𝗿𝗶 on juba heaolu ja vaimse tervise uuringus osalenud

💡Sel kevadel alustas TÜ Eesti geenivaramu uuringut, et arendada personaalmeditsiini vaimse tervise valdkonnas. Nüüd kutsume geenidoonoreid, kes ei ole veel küsimustikule vastanud, kasutama viimast võimalust uuringus osaleda.

Tuletame meelde:

💭Vaimne tervis on meie kõigi elu oluline osa.
💭Osalema on oodatud kõik geenidoonorid – ka need, kes pole kogenud vaimse tervise muresid.
💭Osaleda saab mugavalt kodust lahkumata
💭Ka osaliselt täidetud küsimustikul on teadlaste jaoks suur väärtus.
💭Küsimustiku leiab MinuGeenivaramu portaalis: portaal.geenidoonor.ee/teadusuuringud/HEVT26

💙Ära enam oota ning pane oma vastused teele juba täna!

👀Loe lähemalt: genomics.ut.ee/et/uudis/viimane-voimalus-eesti-geenivaramu-uuringus-juba-osalenud-ule-60-000-geenidoonori

03/06/2026

📚Päritolukihid ei ole ainult demograafiline ajalugu – need mõjutavad fenotüüpe ka täna.

🗣️Personaalmeditsiini tippkeskuse avatud seminaris rääkis professor Mait Metspalu, kuidas päritolukihid fenotüüpe ja haigusriske kujundavad. Ülevaate sai nii sellest, mil moel on erinevate inimrühmade segunemine meie geenipagasit mõjutanud, aga ka sellest, miks denissovi inimesi just nii nimetatakse või kuidas töö organismi kujundada võib.

➡Seminari on võimalik järele kuulata: https://www.youtube.com/watch?v=0EWLqGRGa1U&t=4s

📣Kõik toimunud seminarid leiab: https://sisu.ut.ee/cepm/avatud-seminarid/

📸Lota Vana

02/06/2026

TÄNA 🗓️| Personaalmeditsiini tippkeskuse seminar teemal “Päritolukihid kujundavad fenotüüpe ja haigusriske”. Põnevat teemat avab kuulajatele professor Mait Metspalu.

🇪🇪Seminar toimub eesti keeles.

📣Tule kuula kohapeal või liitu Zoomis: https://sisu.ut.ee/cepm/avatud-seminar-prof-mait-metspalu-paritolukihid-kujundavad-fenotuupe-ja-haigusriske/

Avatud seminar👨‍🏫 | 2. juunil kell 16.00-17.00 toimub Tartu Ülikooli genoomika instituudis (Riia 23b/2–105) personaalmeditsiini tippkeskuse seminar teemal “Päritolukihid kujundavad fenotüüpe ja haigusriske”. Põnevat teemat avab kuulajatele professor Mait Metspalu.

🇪🇪Seminar toimub eesti keeles.

📣Tule kuula kohapeal või liitu Zoomis: https://sisu.ut.ee/cepm/avatud-seminar-prof-mait-metspalu-paritolukihid-kujundavad-fenotuupe-ja-haigusriske/

29/05/2026

Iiveldust ja oksendamist peetakse raseduse tavapäraseks osaks, kuna seda kogeb enamik rasedatest. Selle kõige raskem vorm, hüperemees ehk rasedusaegne liigoksendamine, võib olla aga eluohtlik seisund.

📝analüüsiti enam kui 10 000 haigusjuhu ja üle 460 000 kontrollisiku geneetilisi andmeid Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika päritolu populatsioonidest.

🧬Lisaks varem leitud GDF15 hormoonile leiti veel üheksa rasedusaegse liigoksendamisega seotud geeni, millest kuus on täiesti uued. Need geenid on seotud hormoonide, ainevahetuse, söögiisu, iivelduse ning aju kohanemisvõimega. Genoomse epidemioloogia professori, uuringu kaasautori Triin Laisa sõnul seostusid mitmed tuvastatud geenivariandid ka raseduse kulgemisega laiemalt – näiteks rasedusaegse kaalutõusu, raseduse kestuse, sünnikaalu ja preeklampsia riskiga.

Loe lähemalt: https://genomics.ut.ee/et/uudis/uuring-tuvastas-rasedusaegse-liigoksendamise-taga-geneetilise-pohjuse

29/05/2026

✉️Õige aeg kontrollida e-postkasti ja vaadata, kas ka sina oled saanud kutse heaolu ja vaimse tervise uuringus osalemiseks!

Veel on võimalus anda oma panus 👉Küsimustiku leiab iga geenidoonor oma e-postkastist või otse MinuGeenivaramu portaalist: portaal.geenidoonor.ee/teadusuuringud/HEVT26

💡Kui sa ei mäleta või ei ole kindel, kas oled geenidoonor, on seda lihtne teada saada, proovides oma ID-kaardi, Smart-ID või mobiil-ID-ga sisse logida MinuGeenivaramu portaali portaal.geenidoonor.ee.

28/05/2026

TEDxUniversity of Tartu 🎤 | 2. juunil toimub Tartu Ülikooli Delta keskuses rahvusvaheliselt tuntud TEDx formaadis inspiratsioonipäev.

✨Tõestuseks, et genoomika instituut on maailma muutvate ideede ja inspireerivate inimeste kasvulava, astub sündmusel üles meie farmakogenoomika teadur Hanna Maria Kariis teemal "The drugs work. Just not for everyone"

📣Hanna Maria etteastet saab kuulata IV sessioonis, mis algab kell 15.15.

Loe lähemalt: tedxuniversityoftartu.ee/speakers/hanna-maria-kariis/

Sündmus toimub inglise keeles. Piletid müügil: https://fienta.com/et/tedx-university-of-tartu

27/05/2026

🧬 TÜ genoomika instituut ja SA Geenikeskus kuulutavad välja konkursi Artur Linnu stipendiumile!

🎓 Stipendiumiga toetatakse Eesti ülikoolides õppivaid doktorante, kelle uurimustöö on seotud biomeditsiini, biotehnoloogia, genoomika, molekulaarbioloogia ja külgnevate valdkondadega.

💶 Stipendiumifondi kogumaht on 5000 eurot.

Kandideerimiseks palume esitada:
🎬3–5-minutiline video teemal „Laborist kaugemale: minu teaduse mõju inimestele” (“Beyond the lab: the human impact of my science”), inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega
📄 CV
✍️ juhendaja soovituskiri

📅 Kandideerimise tähtaeg: 4. august 2026

🏛️ Stipendiumid antakse pidulikult üle 25. rahvusvahelisel Geenifoorumil Eesti Rahva Muuseumis.

👉Lisainfo: https://geneforum.ee/artur-lind-scholarship/

Edu kandideerimisel!

Artur Lind (1927–1989) oli Eesti molekulaarbioloogia rajaja ja üks olulisemaid teadlasi selle valdkonna kujunemisel. Oma teadustöös keskendus ta muu hulgas valkude biosünteesile, ribonukleiinhapete ehitusele ja funktsioonile ning molekulaarbioloogia meetodite arendamisele. Lind oli esimene teadlane, kes isoleeris eukarüootide ribosoomidest 5S-RNA.

Artur Linnu pärandi jäädvustamiseks asutas SA Geenikeskus 2001. aastal temanimelise stipendiumifondi, mille kaudu toetatakse andekaid noorteadlasi.

27/05/2026

Avatud seminar👨‍🏫 | 2. juunil kell 16.00-17.00 toimub Tartu Ülikooli genoomika instituudis (Riia 23b/2–105) personaalmeditsiini tippkeskuse seminar teemal “Päritolukihid kujundavad fenotüüpe ja haigusriske”. Põnevat teemat avab kuulajatele professor Mait Metspalu.

🇪🇪Seminar toimub eesti keeles.

📣Tule kuula kohapeal või liitu Zoomis: https://sisu.ut.ee/cepm/avatud-seminar-prof-mait-metspalu-paritolukihid-kujundavad-fenotuupe-ja-haigusriske/

26/05/2026

🎧Vikerraadio teadussaades „Labor“

🧬Kuidas saab teoks 619 372 inimese andmetel põhinev uuring?
🧬Milliseid uusi teadmisi annab meile geeniandmete ning ainevahetusnäitajate kombineeritud uurimine?

👥Rakendusliku genoomika professor Priit Palta ja bioinformaatika kaasprofessor Kaur Alasoo annavad raadiosaates põgusa ülevaate.

Kuula saadet: vikerraadio.err.ee/1610019824/labor-ainevahetuse-pohjusrajad-gladiool-rannaniidul

📝Tutvu tulemustega: https://genomics.ut.ee/et/uudis/teadlased-tuvastasid-seninagematu-tapsusega-kuidas-geenid-meie-ainevahetust-kujundavad

18/05/2026

🧬Teadlased avastasid seoseid, mis näitavad, et neandertali inimestelt päritud geenivariandid mõjutavad meie immuunsüsteemi tänapäeval palju rohkem kui seni arvatud.

🧔Eesti geenidoonorid teavad tänu geeniportaalis MinuGeenivaramu kuvatavatele andmetele hästi, et iga praegusaja inimene, kes pole pärit Aafrikast, kannab umbes kaht protsenti neandertallase DNA-d. Okeaania rahvad kannavad aga lisaks veel kuni neli protsenti denisovlastele omaseid geenivariante. Need järjestused ei ole mitte lihtsalt tükike inimeste ajaloost, vaid mõjutavad senini paljusid bioloogilisi omadusi, sealhulgas immuunsust.

Sellest olenemata on nende roll DNA‑viiruste vastu kaitsmisel on jäänud suuresti uurimata. Meie teadlased on nüüd aga avaldanud värkse artikli, mis näitab neandertallastelt pärinevad geenivariante uues valguses.

🗣️„Meie tulemused viitavad, et neandertallastelt pärinevad variandid ei pruugi tänapäeva inimestele pakkuda tõhusat kaitset mitmete DNA‑viiruse vastu,“ ütles evolutsioonilise genoomika kaasprofessor ja uuringu autor Michael Dannemann. „See on silmatorkavas vastuolus nende varem kirjeldatud kasuliku mõjuga RNA‑viiruste immuunsusele,“ lisas ta. Samas rõhutavad teadlased, et tänapäevased negatiivsed mõjud ei tähenda, et need geenivariandid oleksid olnud kahjulikud neandertallastele endile. „Viirused arenevad äärmiselt kiiresti,“ märkis Dannemann.

💡Loe värsketest teadustulemustest: https://genomics.ut.ee/et/uudis/neandertallastelt-paritud-geenivariandid-voivad-norgendada-tanapaeva-inimeste-kaitsevoimet